Ševroonhelmes
Ševroonhelmes ehk rosetthelmes on teatud liiki mitmekihiline, enamasti punasest, sinisest ja piimvalgest klaasist ümar helmes, mille valmistamisviis sarnaneb millefiori-mosaiikklaasvarda valmistamisega.[1]
Varauusajal valmistati ševroonhelmeid esmajoones Murano saarel ja Veneetsias ning neid kasutati ühe populaarse kaubaartiklina Aafrikas ja Uues maailmas põliselanikega kauplemisel, kuid ševroonhelmed jõudsid ka Euroopa talurahvaehetesse, sealhulgas Eestis.[1]
Valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]
1496. aastal on registreeritud dokumentides, et Muranol arendati Barovieri töökojas välja klaashelmeste valmistamise tehnoloogia ning hakati tegema rosetthelmeid. Nende valmistamise tehnoloogia oli järgmine: piibule tehti klaasimull, mida meister rullis metallplaadil. Seejärel kastis ta selle järgmisse, teist värvi klaasi, rullis taas ning pressis vormis tähekujuliseks. Seda protsessi korrati mitu korda. Seejärel venitati mitmekihilisest klaasist toorik pikaks vardaks. Jahutatud varras lõigati tükkideks ning tükkide otsad lihviti ümaraks, nii et saadi ümar helmes, mille ristlõikel on tähekujuline muster.[2]
Levinumad värvid olid sinine, punane ja valge, kuid kasutati ka muid kombinatsioone, näiteks rohelist ja kollast. Enim leitakse neid tänini Lääne-Aafrikast.[3]
Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
Eesti arheoloogias on ševroonhelmeid varem leitud Tallinna Harju värava eeslinna ja Tartumaa Nõuni külakalmistu leiumaterjalis, samuti 2022. aastal leitud 1560. aastate lõpu või 1570. aastate alguse peitleius Mõdrikul[4].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 E. Russow. Ebatavaline tavaline aare. - Tutulus, 2022. lk 18–19
- ↑ E. Käsper-Lennuk. Mosaiikklaas. Magistritöö. Tallinn, 2003
- ↑ E. Käsper-Lennuk. Mosaiikklaas. Magistritöö. Tallinn, 2003
- ↑ E. Russow. Ebatavaline tavaline aare. - Tutulus, 2022. lk 18–19