Šeloni viiendik

Allikas: Vikipeedia

Šeloni viiendik (vene keeles Шело́нская пяти́на) oli Ingerimaa territoorium Novgorodi vabariigi ja hiljem Moskva suurvürstiriigi ja Moskva tsaaririigis.

Novgorodi vabariigi koosseisu kuulunud maa-alad 16. sajandil, Vadja, Šeloni, Bežetski, Derevski ja Oboneži viiendik piiridega

Šeloni viiendik asus Luga jõe, Soome lahe ranna, Narva jõe ja Lovati jõe vahelisel alal.

Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel sõlmitud Stolbovo rahulepingu alusel 1617. aastal, loovutas Moskva tsaaririik piirkonna Rootsi kuningriigile, mille koosseisus see kuulus Rootsi Ingeri koosseisu.

17001721 toimunud Põhjasõja tulemusel vallutas Venemaa Peeter I juhtimisel piirkonna uuesti ning liitis lõplikult Venemaaga, piirkond liideti moodustatud Ingerimaa kubermangu koosseisu.

Territoorium[muuda | muuda lähteteksti]

Šeloni viiendikku kuulusid:

  • Võssokogorodski maakond (vene keeles Высокогорский уезд),
    • Võssokoje linn (город Высокое)
    • Roždenstvenski pogost (Рождественский погост)
    • Degoži pogost (Дегожский)
    • Nikolski pogost (Никольский)
    • Požerevitsõ pogost (Пажеревицкий)
    • Belski pogost (Бельский)
  • Võšegorodi (Вышегородский уезд),
    • Võšegorod linn (город Вышегород)
    • Boltšinski pogosti lääneosa (Болчинский погост)
    • Oblutški (Облучский)
    • Võšegorodi pogost (Вышегородский)
  • Ivangorodi maakond (Ивангородский),
    • Ivangorodi linn (город Ивангород)
    • Jami linnuselähedased alad (части окологородья Яма)
    • Ivangorodi linnuselähedased alad (окологородья Ивангорода)
    • Petrovskoi pogosti lääneosa (Петровски погост).
  • Koškino linnamaakond (Кошкина городка уезд),
  • Novgorodi (Новгородский),
  • Porhovi (Порховский),
  • Russa maakond (Русский),
  • Jami maakond (Ямской) maakonnad.

Pogostite ehk kogukondade piirid olid välja kujunenud juba enne riiklike haldusjaotusüksuste, maakondade moodustamist looduslike piiride järgi, seetõttu olid ka pogostid jagatud erinevate maakondande vahel looduslike piiride alusel.