Šančiai
| Šančiai | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
| Pindala | 7,41 km² | ||
| Elanikke | 21 097 | ||
|
| |||
| Koordinaadid | 54° 52′ N, 23° 57′ E | ||
  | |||
Šančiai (poola keeles Szańce) on piirkond Kaunases, mis moodustab Šančiai valla. Piirkonna moodustavad kaks linnaosa: kirdepoolsem ja Nemunase oru kõrgemal terrassil asuv Aukštieji Šančiai ning lõunapoolsem madalamal terrassil asuv Žemieji Šančiai (poola keeles vastavalt Szańce Górne ja Szańce Dolne).
Piirkond asub Nemunase jõe käärus Kaunase keskosas. Põhjas piirneb see Žaliakalnisega ja Gričiupisega, loodes aga Naujamiestisega. Üks sild ühendab piirkonda Panemunėga, teine aga Fredaga.
Šančiais asub Kaunase raudteejaam ja Kaunase raudteetunnel. Linnaosal on oma raamatukogu, seal asuvad katoliku, metodisti ja baptisti kirikud. Seal on mitu Vytautas Suure Ülikooli teaduskonda, lisaks veel Leedu Energeetikainstituut ning Arhitektuuri- ja Ehitusinstituut. Samuti asub seal Kaunase ringkonna haigla.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aukštieji Šančiais asub linnamägi, mis oli kasutusel teise aastatuhande alguses. [1] Üldiselt asustati piirkond arheoloogiliste uuringute põhjal siiski alles XV sajandil. Sealset mõisa on mainitud esimest korda XVIII sajandi lõpus. Aastal 1807 said sealsete maade omanikus Fanstilid.
Piirkond on saanud nime XIX sajandi alguses Napoleoni 1812. aasta sõjakäigul Venemaale. Toona oli selle aladel kaks küla: Pašilė ja Baibokai. Mõlemad kuulusid jesuiitidele. Prantsuse väed ületasid nende kohal Nemunase jõe ja rajasid sinna oma kindlustised, mille järgi ka linnaosa nime sai. Teadmata on, kas nimi tuleneb pigem saksakeelsest sõnast Schanzen (kants) või prantsuskeelsest sõnast chantier (ehitis, hoone).[2] Piirkonna tähtsaim tänav – Aukštieji Šančiai – ja Žemieji Šančiai linnaosade vaheline Prancūzų gatvė on tee, mida mööda Prantsuse väed liikusid edasi Vilniuse poole. Selle tee äärde tekkis kaks kõrtsi: Dangus ja Pragaras.
Šančiai hakkas arenema XIX sajandi keskpaigas, mil Kaunasest sai Kovno kubermangu halduskeskus ja valmis Peterburi–Varssavi raudtee. Nagu Lätis, kus enne suure raudtee valmimist ehitati valmis Riia–Daugavpilsi raudtee, nii valmis ka aasta enne suurt raudteed Preisimaa initsiatiivil Vilniuse–Königsbergi raudtee, millel avati aastal 1859 Kaunase raudteejaam. Algselt oli selle raudtee trassi jaoks kaks varianti. Üks neist nägi ette 750 meetri pikkuse viadukti rajamist üle Nemunase ja selle oru, ent kuna Kaunas asus jõeorus, siis otsustati see variant kõrvale jätta. Valiti teine variant, mis nägi ette silla ehitamist üle Nemunase ja tunnelit Šančiai linnaosa kõrgendike alla. Tunnel valmis aastal 1861 ja on tänapäevani kasutusel.[3]
Pärast raudtee valmimist kujunes Šančiaist nagu Petrašiūnaist ja Vilijampolėstki tööstuslik Kaunase eeslinn. Aastal 1862 rajati sinna raudtee remonditöökoda, aastal 1869 kondijahuvabrik, aastal 1875 rattamäärdevabrik, aastal 1879 aga sakslastele kuuluv naelu ja metallnõusid valmistav vabrik Vestfalija. Aastal 1889 alustas tööd sealne mööblivabrik. Aastal 1889 elas Šančiais 2000 inimest, ent aastaks 1897 oli seal elanikke juba 12 900.[4]
Aastail 1886–1896 rajati Šančiaisse Kaunase kindluse kasarmute kompleks. Aastal 1891 avati kindluse tarbeks Aukštieji Šančiai sõjaväekalmistu, mis on kasutusel tänase päevani. Aastal 1896 valmis sealne puidust õigeusu kirik, mis on aga tänaseks hävinud, samuti kujunes selle kiriku juurde väike kalmistu, mille vanema osa kohal asub tänapäeval Vilija park, ent uuem osa on veel tänapäevalgi kalmistuna kasutusel.[5] Aastal 1908 rajas sealse mõisa omanikuks saanud Sergei Fanstil sinna uue mõisakompleksi, kuhu ta ka elama asus. Ta vastutas Kaunase kindluse autoliikluse eest, samuti rajas ta oma mõisa maadele suure hulga üürikortereid.[6]
XIX sajandi lõpus tekkis Šančiaisse baptistide kogudus, mis aastal 1898 avas ka oma palvemaja. Sealse koguduse moodustasid põhiliselt Kaunases elavad sakslased, seega peeti seal jumalateenistusi põhiliselt saksa keeles, ent hiljem hakati kogudusega liitunud teistest rahvustest inimeste tarbeks pidama ka venekeelseid jumalateenistusi, Esimese maailmasõja järel lisandusid ka leedu ja poola keeles peetavad jumalateenistused. Aastal 1900 alustas linnaosas tegevust metodisti kogudus, aastal 1911 valmis Šančiais ka metodisti kirik, mis oli algselt küll kasutusel vaid palvemajana. Nõukogude võimud konfiskeerisid mõlemad kirikud ja metodistide hoone võeti kasutusele kinosaalina, baptistide kirik aga algul soolalaona ja seejärel korterelamuna. Baptistid said oma halvas seisukorras kirikuhoone tagasi aastal 1989, metodistidele tagastati nende kirik aastal 1995.
Aastal 1919 liideti Žemieji Šančiai Kaunasega. Samal aastal avati seal vanas kindluse laohoones Šančiai katoliku kirik, samuti pandi alus sealsele kihelkonnale. Kahe maailmasõja vahelisel perioodil oli Šančiai suurim Kaunase äärelinn. Aastal 1920 avati seal õli- ja seebivabrik Ringuva, aastal 1922 kalevivabrik Drobės, aastal 1925 sokivabrik Cotton, aastal 1929 kondiitritooteid ja šokolaadi valmistav vabrik Tilka. Lisaks avati seal pruulikodasid ja veskeid. Žemieji Šančiais oli ka kaks kino: Lyra ja Saturnas. Aastal 1923 oli Žemieji Šančiais 15 200, Aukštieji Šančiais aga 693 elanikku.
Aastal 1931 liideti Kaunasega ka Aukštieji Šančiai. Ka seal avati kahe ilmasõja vahelisel perioodil katoliku kirik, mille nõukogude võimud sulgesid, seal jumalateenistusi pidanud vaimulik Jonas Burneika aga arreteeriti ja küüditati Irkutskisse. Sealset kirikuhoonet kasutasid algselt Kaunase venelased, seejärel muudeti see soolalaoks. 1960. aastatel võeti see kasutusele kultuurimajana, siis aga hoone lammutati ja selle asemele ehitati üheksakorruseline korterelamu. Žemieji Šančiai kirikuhoone lammutati suuremalt jaolt aastal 1938, mil selle asemele ehitati uus kolmelööviline kirikuhoone. Aastal 1934 avati Šančiais atsetüleeni ja hapnikku tootev ettevõte LIET-AGA. Aastaks 1940 oli mõlemas linnaosas kokku 23 000 elanikku.
Nõukogude ajal rajati linnaossa sõjaväelaod, mille vallutamine oli Leedu juuniülestõusu üheks tähtsamaks võiduks. Nõukogude sõjavägi lahkus Šančiaist alles pärast Leedu taasiseseisvumist. Aastal 1948 hakkas Leedu Teaduste Akadeemia sinna rajama teadustöö komplekse, millest aastal 1956 kujunesid välja Leedu Energeetikainstituut ning Arhitektuuri- ja Ehitusinstituut. Aastal 1991 rajati Žemieji Šančiai kalmistu vanema osa kohale, kuhu nõukogude ajal püstitati sõjaväelaod, 1,07 hektari suurune Vilija park.
-
Vaade Šančiaile Napoleoni mäelt -
Leedu energeetikainstituudi hoone -
Kaunase tunneli ehitustööd -
Metodisti kirik -
Katoliku kirik -
Rist Vilija pargis, mis tähistab aastal 1950 maha põlenud õigeusu kiriku asukohta
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Lietuvos TSR archeologijos atlasas, Vilnius, Mintis, 1975 a. Kd.2 lk. 33
- ↑ Alvydas Butkus. Kai kurių Kauno vietovardžių kilmė / Kauno istorijos metraštis. Kd. 2. – Kaunas: VDU leidykla, 2000. – 150 lk. – ISBN 9986-501-46-6
- ↑ P. Juozapavičius. Kauno šimtametis // Kauno tiesa, 1967 m. kovo 12 d., 6 lk.
- ↑ Šančiai. Tarybų Lietuvos enciklopedija, T. 4 (Simno-Žvorūnė). – Vilnius: Vyriausioji enciklopedijų redakcija, 1988. 156 lk.
- ↑ Kauno sąjūdininkai susirūpinę dėl netvarkomų savanorių kapų
- ↑ Arūnas Dambrauskas. Bevardžiame vienišo žvejo kape – Šančių ir Petrašiūnų paslaptys // Laikinoji sostinė, 2008 m. balandžio 12 d.