Šaieenid
 | |
 | |
| Rahvaarv | |
|---|---|
|
22 970 (põhjašaieene 10 840; lõunašaieene 12 130) | |
| Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad | |
|
Ameerika Ühendriigid (Montana, Oklahoma) | |
| Keeled | |
|
Šaieeni Inglise Tasandikuindiaani viipekeel | |
| Religioon | |
|
Põlisameerika usk Põlisameerika kirikuusk Ristiusk | |
| Seotud rahvad | |
| Araphod ja teised algonkini rahvad |
Šaieenid (inglise keeles Cheyenne) on tasandikuindiaani rahvas.[1] Šaieenidel oli ajalooliselt kaks hõimu: Só'taeo'o ja Tsétsėhéstȧhese, mis ühinesid 19. sajandi alguses.[2] Tänapäeval elavad šaieenid kahes osas: lõunašaieenid Oklahomas ja põhjašaieenid Montanas. Šaieeni keel kuulub algonkini keelte hulka.
Viimase 400 aasta jooksul rändasid šaieeni hõimud Põhja-Ameerika idaosa metsadest tasandikele, 19. sajandil sundisid Ameerika Ühendriikide võimud nad reservaatidesse. Esmakordselt eurooplastega kokku puutudes 16. sajandil elasid šaieenid praeguse Minnesota osariigi aladel. Ajalooliselt on nende lähedane liitlashõim olnud araphod ning kaugem liitlane lakotad. 18. sajandi alguses sundisid teised hõimud neid rändama läände üle Missouri Põhja- ja Lõuna-Dakotasse, kus nad hakkasid kasvatama hobuseid. Šaieenide uueks koduks sai Black Hillsi mäestik Lõuna-Dakotas, Powder Riveri maakond Montanas ja Wyoming. Umbes 1730. aastal tutvustasid nad hobusekasvatust lakotadele. Šaiennide põhilise hõimu Tsêhéstáno kümme sugukonda elasid Colorado lõunaosast kuni Black Hillsini. Nad sõdisid vareseindiaanlastega ning aastatel 1856–1879 Ameerika Ühendriikide sõjaväega. 19. sajandi keskpaigas hakkasid šaieeni hõimud hargnema, mõned jäid Black Hillsi, teised Kesk-Colorado Platte'i jõe äärde. Araphote abiga alistasid šaieenid kaiovad ning sundisid nad lõunasse põgenema. Samal ajal tungisid peale lakotad ning šaieenid pidid asuma veelgi rohkem läände.[3]
2014. aasta seisuga on põhjašaieene umbes 10 840, kellest 4939 elab Põhja-Šaieeni Indiaanireservaadis Montana kaguosas. Üle veerandi neist räägib peale inglise keele veel vähemalt ühte keelt.[4] Lõunašaieenid elavad koos arapahodega Oklahoma lääneosas ning neid on kahe rahva peale kokku 2008. aasta seisuga 12 130. 2003. aastal pidas nendest umbes 8000 end šaieenideks, kuid piirid kahe rahva vahel on hägustumas.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Dictionary and Thesaurus - Merriam-Webster". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. jaanuar 2025. Vaadatud 27. aprillil 2025.
- ↑ "Cheyenne, Southern." Oklahoma History Center's Encyclopedia of Oklahoma History and Culture. Retrieved 3 July 2013.
- ↑ Walker, James R. & DeMallie, Raymond J. "Lakota Society" 1992.
- ↑ "Northern Cheyenne Tribe website". Originaali arhiivikoopia seisuga 2. veebruar 2011. Vaadatud 22. veebruaril 2009.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ambler, Marjane; Little Bear, Richard E; et al. (2008) We, The Northern Cheyenne People. Lame Deer, MT: Chief Dull Knife College
- Berthrong, Donald J. The Southern Cheyenne. Norman: University of Oklahoma Press, 1963.
- Brown, Dee. Bury My Heart at Wounded Knee. New York: Holt, Rinehart and Winston, 1970. ISBN 0805017305.
- Bourke, John G. Mackenzie's Last Fight with the Cheyenne. New York: Argonaut Press, 1966.
- Greene, Jerome A. (2004). Washita, The Southern Cheyenne and the U.S. Army. Campaigns and Commanders Series, vol. 3. Norman: University of Oklahoma Press, p. 9
- Grinnell, George Bird. The Fighting Cheyenne. Norman: University of Oklahoma Press, 1956. (original copyright 1915, NY: Charles Scribner's Sons). ISBN 0879280751.
- Grinnell, George Bird. The Cheyenne Indians: Their History and Ways of Life. New Haven, CT: Yale University Press, 1923. 2 volumes; trade paperback, reprints: The Cheyenne Indians, Vol. 1: History and Society, Bison Books, 1972. ISBN 978-0803257719; The Cheyenne Indians, Vol. 2: War, Ceremonies, and Religion, Bison Books, 1972. ISBN 978-0803257726.
- Hill, Christina Gish (2016). Webs of Kinship: Family in Northern Cheyenne Nationhood. Norman, OK: University of Oklahoma Press.
- Hyde, George E. Life of George Bent: Written From His Letters, ed. Savoie Lottinville, Norman: University of Oklahoma Press, 1968. Reprint, trade paperback, 1983. ISBN 978-0806115771
- Kroeber, A L (juuli–september 1900). "Cheyenne Tales". Journal of American Folklore. 13 (50): 161–190. DOI:10.2307/533882. JSTOR 533882.
- Moore, John H. Moore (1996). The Cheyenne. The peoples of America. Cambridge, MA: Blackwell Publishing. ISBN 978-1557864840. OCLC 34412067.
- Pritzker, Barry M. [ [...]A Native American Encyclopedia: History, Culture, and Peoples.] Oxford: Oxford University Press, 2000. ISBN 978-0195138771.
- Bringing the Story of the Cheyenne People to the Children of Today (PDF). Northern Cheyenne Social Studies Units. Northern Cheyenne Curriculum Committee, Montana Office of Public Instruction. 2006. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 22. september 2011. Vaadatud 12. mail 2012.
- John Stands In Timber and Margot Liberty (2013). A Cheyenne Voice: The complete John Stands in Timber interviews. Norman, OK: University of Oklahoma Press. ISBN 978-0806143798. Vaadatud 13. juulil 2013.
- Wooden Leg & Thomas B. Marquis (1931). Wooden Leg: A Warrior Who Fought Custer. University of Nebraska Press. ISBN 1539063747.