Ōnini sõda
Ōnini sõda (応仁の乱, Ōnin no Ran) oli kodusõda Jaapanis Muromachi ajastul aastatel 1467–1477. Sõda algas Ōnini ajastul ja lõppes Bunmei ajastul.
Sõjas etendas keskset osa vastasseis Hosokawa Katsumoto ja Yamana Sōzeni vahel, kuid selle põhjuste seas olid ka šogunaadi sisepoliitilised pinged ja daimyō 'de omavaheline rivaalitsemine. Konfliktist kujunes kogu riiki haarav sõda, millesse oli kaasatud suur osa Jaapani sõjalisest eliidist.
Ōnini sõda peetakse sageli Sengoku ajastu alguseks või selle vahetuks eelkäijaks. Sengoku ajastut iseloomustasid poliitiline killustatus ja alalised sõjalised konfliktid daimyō 'de vahel.
Ülevaade
[muuda | muuda lähteteksti]Ōnini sõja üks peamine ajend oli vaidlus selle üle, kes peaks saama järgmiseks šoguniks pärast Ashikaga Yoshimasat. 1464. aastal veenis Yoshimasa, kellel polnud pärijaid, oma venda Ashikaga Yoshimit loobuma mungaelust, et saada pärast teda šoguniks. Sellega ta määras sisuliselt venna oma järglaseks. Olukord muutus, kui Yoshimasal sündis 1465. aastal poeg Ashikaga Yoshihisa. See tekitas päriluskriisi: osa daimyō 'sid toetas Yoshimit, teised Yoshihisat.
Lisaks šogunaadi pärilustülile mõjutasid konflikti daimyō 'de omavaheline rivaalitsemine ning pärilustülid, muu hulgas Hatakeyama klannis ja Shiba klannis.
Sõja alguses kujunes välja kaks vastasleeri, mida sageli nimetatakse ida- ja läänearmeeks. Idaarmeed juhtis Hosokawa Katsumoto ja läänearmeed Yamana Sōzen. Sõja käigus vahetas mitu daimyō 'd poolt ja liidud muutusid korduvalt.
1473. aastal surid nii Hosokawa Katsumoto kui ka Yamana Sōzen, kuid see ei lõpetanud sõda. Võitlused jätkusid ning Kyōto ja selle ümbrus laastati ulatuslikult. 1477. aastaks vaibus sõjategevus ilma selge võitja ja püsiva lahenduseta.
Sõja ajal osutus šoguni võim nõrgaks: Ashikaga Yoshimasa ei suutnud konflikti tõhusalt kontrollida ega lõpetada. See andis daimyō 'dele märku keskvalitsuse nõrkusest ning soodustas edasisi iseseisvaid võimuvõitlusi üle kogu Jaapani.
Ōnini sõja tagajärjel säilitas Hosokawa klann esialgu märkimisväärse mõjuvõimu, kuid šogunaadi autoriteet nõrgenes oluliselt.