Červień

Allikas: Vikipeedia
Červień

valgevene Чэрвень * / Červień
*transkriptsioon: Tšerven
vene Червень
(Tšerven)

Coat of Arms of Červień, Belarus.svg
Červieńi vapp
Flag of Červień, Belarus.png
Červieńi lipp

Elanikke: 10150 (2009)[1]

Koordinaadid: 53° 42′ N, 28° 26′ Ekoordinaadid: 53° 42′ N, 28° 26′ E
Červień (Valgevene)
Červień

Koduleht: http://cherven.minsk-region.by/en/

Červień (transkribeerituna Tšerven; leedu keeles Červenė, varasemal ajal Igumenas; poola keeles Czerwień, varemalt aga Ihumeń; vana nimetus Ihumen (Ігумен) või Igumen) on linn Valgevenes Minski oblastis, Červieńi rajooni halduskeskus. Červień asub Minskist 64 kilomeetri kaugusel.

Haridust annavad neli keskkooli ja muusikakool. Linnas on ka kultuurimaja ja raamatukogu. Červieńis on toiduainetetööstus ja kergetööstus, seal töödeldakse puitu.

Linnas on koduloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on veel ajalooline keskus ja bolševismiohvrite matmispaik.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ihumenit mainitakse esmalt aastal 1387. Toona kuulus paik Kęsgailadele, jäädes nende valdusesse XVI sajandi esimese pooleni. Aastal 1447 läks asula Vilniuse piiskoppide valdusesse. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas Ihumen kuuluma Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda. Aastal 1669 on esmakordselt mainitud sealset katoliku kirikut. Põhjasõja ajal ööbis seal kuningas Karl XII.

Poola jagamisel läks Ihumen aastal 1793 Venemaa koosseisu. Uued võimud konfiskeerisid piiskoppidelt seni neile kuulunud alevi. Aastal 1795 sai Ihumenist linn. Aastal 1899 põles linn maha.

Aastal 1923 nimenati Ihumen ümber Červieńiks (valgevene keeles juuni) 1924. aastast kuulus Červień Valgevene NSV koosseisu, ühtlasi sai linnast rajoonikeskus. 26. juunil 1941 tapsid linnast taganevad NKVD väed linnas ligi kolm tuhat (teistel andmetel viis tuhat) poliitvangi. See fakt tuli ilmsiks aastal 1989. Sakslased tapsid Teise maailmasõja ajal 4265 linna elanikku, sealsete juutide geto likvideeriti koos sealsete asukatega 1. veebruaril 1942

Pilte[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | muuda lähteteksti]

  • Stanisław Moniuszko – Poola helilooja
  • Valeryj Šaryj – Valgevene raskejõustiklane
  • Lev Štšerba – Vene keeleteadlane
  • Hanna Barysievič – väidetavalt 118 aastat vanaks elanud naine
  • Iłona Usovič – Valgevene jooksja
  • Oleg Novitski – Vene kosmonaut
  • Michaś Staniuta – Valgevene kunstnik
  • Mikałaj Viaršynin – Valgevene poeet
  • Halina Marcinkievič – Valgevene geograaf
  • Hienadź Aŭłasienka – Valgevene kirjanik
  • Vladimir Fundator – Vene metallurg
  • Faibõš Golub – Usbeki kirurg
  • Samuil Gorlin – Vene mehaanik
  • Semjon Gurevitš – Vene sõjaväelane
  • Uładzimir Karol – Valgevene arhitekt

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]