Červień

Červień
valgevene	Чэрвень * / Červień *transkriptsioon: Tšerven
vene	Червень (Tšerven)
	Červieńi lipp Červieńi vapp
	Elanikke: 10 595 (1.01.2025)
	Koordinaadid: 53° 42′ N, 28° 26′ E

Červień (transkribeerituna Tšerven; leedu keeles Červenė, varasemal ajal Igumenas; poola keeles Czerwień, varemalt aga Ihumeń; vana nimi Ihumen (Ігумен) või Igumen) on linn Valgevenes Minski oblastis, Červieńi rajooni halduskeskus. Červień asub Minskist 64 kilomeetri kaugusel.

Haridust annavad neli keskkooli ja muusikakool. Linnas on ka kultuurimaja ja raamatukogu. Červieńis on toiduainetetööstus ja kergetööstus, seal töödeldakse puitu.

Linnas on koduloomuuseum. Vaatamisväärsusteks on veel ajalooline keskus ja bolševismiohvrite matmispaik.

Ajalugu

Ihumenit on esmamainitud 1387. aastal. Toona kuulus asula Kęsgailadele, jäädes nende valdusse XVI sajandi esimese pooleni. 1447. aastal läks asula Vilniuse piiskoppide valdusse. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas Ihumen kuuluma Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda. 1669. aastal on esmamainitud sealset katoliku kirikut. Põhjasõja ajal ööbis seal kuningas Karl XII.

Poola jagamisel läks Ihumen 1793. aastal Venemaa koosseisu. Uued võimud konfiskeerisid piiskoppidelt seni neile kuulunud alevi. 1795. aastal sai Ihumenist linn. 1899. aastal põles linn maha.

1919. aastal võttis Valgevene NSV juhtkond vastu otsuse, et linn kuulub Valgevene koosseisu. 1923. aastal nimetati Ihumen ümber Červieńiks (valgevene keeles juuni) 1924. aastast oli Červień rajoonikeskus. 26. juunil 1941 tapsid linnast taganevad NKVD väed linnas ligi 3000 (teistel andmetel 5000) poliitvangi. See fakt tuli ilmsiks 1989. aastal. Sakslased tapsid Teise maailmasõja ajal 4265 linna elanikku, juutide geto likvideeriti koos sealsete asukatega 1. veebruaril 1942.