Üliõpilasselts
Üliõpilasselts on akadeemiline organisatsioon, mille liikmeskond koosneb kõrgharidust omandavatest ja selle juba omandanud üliõpilastest. Üliõpilasseltsid on korporatsioonidega võrreldes vabama kombestikuga ning vahel segasooliseid. Üliõpilasseltsid on vanimad rahvuslikud üliõpilasorganisatsioonid Eestis.[1] Seltse ühendab katuseorganisatsioon Üliõpilasseltside Liit (ÜL).
Seltsides seatakse esikohale töö ühiskonna hüvanguks ja osalemine ühiskondlikus elus. Korporatsioonidega võrreldes on vähem rõhutatud seltsisisest sõprust ja ühtehoidvust, kuid see on samuti tähtsal kohal. Väiksem on erinevus noor- ja tegevliikmete vahel. Seltside ja korporatsioonide vahelised erinevused on siiski veidi hägused ning Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜSi) võib kirjeldada pigem korporatiivse organisatsioonina.[2] Välismärkide esinemine on seltsidel tagasihoidlikum: ei ole värve, vappe, linte ega sirkleid; eranditeks on EÜS (mis on asutatud korporatsiooni eeskujul). Lipp on suuremal osal, kuid mitte kõikidel seltsidel. Seltside põhisümboliks on sõrmus, lisaks kantakse kõikides seltsides peale EÜSi Tartu Ülikoolist pärinevat valget üldmütsi.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed üliõpilasseltsid moodustusid eesti rahvuslike korporatsioonide registreerimise ebaõnnestumisel, seda kas baltisaksa korporatsioonide vastuseisu või venemeelsete ülikoolide juhtkondade tõttu. 1868. aastal võeti vastu üliõpilaseeskirjad, mis lubasid asutada teaduslikke üliõpilasseltse (literärisch-wissenschaftlicher Verein). Nende eeskirjade alusel registreeriti ametlikult 16. veebruaril 1883 Verein Studierender Esten (Eesti Üliõpilaste Selts), mis oli mitteametlikult tegutsenud juba 1870. aastast ning oli eelneval aastal püüdnud ebaedukalt registreeruda korporatsiooniks.[1][4] Vastumeelsus rahvuslikele organisatsioonidele varieerus Tsaari-Venemaa linnades – Peterburi Eesti Üliõpilaste Selts ehk tänapäevane EÜS Põhjala oli sunnitud illegaalselt tegutsema 1884. aastast (seltsi asutamisest) kuni 1909. aastani,[5] kuid Riia polütehnikumis oli kolme saksa korporatsiooni kõrval kokku viis lätlaste, poolakate, venelaste ja eestlaste korporatsiooni.[6] Tartus tegutsesid eelmainitud põhjustel seltside, mitte korporatsioonidena lisaks eestlastele ka vähemusrahvuste (poola, juudi, vene, läti) üliõpilasorganisatsioonid.[1]
Seltside eesmärk oli end eesti keele ja kultuuri alaliselt harida ning säilitada rahvuslik meelsus.[4][5] EÜSi tegevusest sündisid seega ka Eesti Vabariigi rahvusvärvid. EÜSi liikmeskond koondas enda ümber pea terve Eesti rahvuskultuurilised tegelased ja haritlaskonna.[7]
Kuna ka 1904. aastaks oli ebaõnnestunud EÜSi organiseerumine korporatsiooniks, loobuti ka kohustusest tunnustada Ch!C! üldkommaani. Selle tulemusena muutus tugevalt seltsi kombestik - kadus joomasundus, "rebased" asendusid "noorliikmetega", alustati ka naisliikmete seltsi vastuvõtmist. Põhikiri korraldati ümber lootusega andmaks "seltsi sisemisele elule hoopis teise laadi ja rõõmsama tuju".[8] Nende sammudega paralleelselt asutati 1906. aastal EÜS Ühendus, mille algliikmeskonnaks olid valdavalt üliõpilased, kes nägid EÜSis liigset korporatsiooni ja baltisaksa aristokraatlike kommete taotlemist. Korporantide joomasunduse asemel oli EÜS Ühenduse ruumides alkoholi tarvitamine lausa täielikult keelatud,[9] karskus ja rahvalähedus iseloomustas ka 1920. aastal asutatud EYS Veljestot.[10]
Peale 1905. aasta revolutsiooni leevendati korporatsioonide asutamise tingimusi, nende asutamisloa andmine liikus Ch!C! käest rahvahariduse ministeeriumi pädevusse. Aastatel 1906–1918 asutati Tartus kümme uut korporatsiooni, sealhulgas eesti korporatsioone, millesse astumiseks lahkuti ka seltsidest.[1][4] 1907. aastast hakkasid (valdavalt Venemaalt pärit) üliõpilased asutama maakondlikke kogusid (zemljatšestvo), mis eriti populaarseks ei saanud.[11] Maakondlikke kogusid püüti Soome eeskujul rajada Eesti maakondade põhjal ka 1920. aastate algul, kuid need hääbusid konkurentsis teiste üliõpilasorganisatsioonidega ning osad reorganiseeriti seltsideks.[12]
1916. aastal kolis Peterburis asutatud Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala sõjakeerises Tallinnasse, hiljem ka Tartusse. Ka EÜS Põhjala ümberkorraldamisel Eestis tegutsemiseks tunti vastumeelsust korporatsioonide tegevusstiili vastu, mis "kultiveeris keskajast pärinevat vastuvaidlemata kuulekust".[5]
Vabadussõjas osalesid in corpore EÜS ja Riia EÜS, kelle liikmetelt eeldati kohest Eesti Rahvaväkke astumist. 130 üliõpilasorganisatsioonide liiget said sõjas Vabadusristi. Seltsidest langes Vabadussõjas kokku 18 liiget.[13]
Vahemikus 1924–1940 opereeris kolm üksteise järglastena asutatud (Eesti) Üliõpilasseltside Liitu, mis tegutsesid vahelduva eduga. Tegutsemist takistasid seltside omavahelised sisetülid, poliitilised erimeelsused ning ebaedukad katsed seltse omavahel vaateliselt ja sisuliselt lähendada. Sellest hoolimata oli liidu tegevus ikkagi aktiivne, suurimaks saavutuseks saab lugeda ajakirja Akadeemia väljaandmist alates 1937. aasta sügisest.[14]
Okupatsiooniaegne tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]31. juulil 1940 muudeti ülikoolide seadust ning kõik Eesti Vabariigis tegutsenud üliõpilasorganisatsioonid tunnistati järgmisest päevast alates likvideerituks. Arhiivid ja varad anti üle Tartu Ülikooli rektori poolt moodustatud likvideerimiskomisjonile. Kogu Nõukogude okupatsiooni vältel oli akadeemiliste organisatsioonide tegevus keelatud.[1] Seltside tegevus jätkus põrandaaluselt nii, kuidas võimalik, pagulusse pääsenud liikmed asutasid väliskoondised.[4][5]
Seltsitegevuse taastamine
[muuda | muuda lähteteksti]1987. aastast alates hakkasid üliõpilasorganisatsioonid ja nende vilistlaskogud oma tegevust Eestis taastama.[1] 1987. aastal moodustati ühendus Sodalicium, mille tegevuseesmärk oli EÜSi taastamine, lisaks nõudsid Tartu kirjanikud EÜSi maja tagastamist.[15] Esimesena taastati sõjaeelsetest akadeemilistest organisatsioonidest Eesti Naisüliõpilaste Selts, kelle põhikirja kinnitas Tartu Ülikooli Suur Nõukogu 1988. aasta novembris.[16] Organisatsioonide uuesti ülesehitamisele kulus aega ja vaeva ning varade taastamiseks, sõjaeelsete tegevuspindade tagastamiseks ning renoveerimiseks kulus aastaid.[5] 1996. aastal taasasutati Üliõpilasseltside Liit, millest aga korporatiivse sisestruktuuri tõttu EÜS eemal hoiti.[14]
Eestis tegutsevad üliõpilasseltsid
[muuda | muuda lähteteksti]| Lipp
Vapp |
Sõrmus | Nimi Liikmelisus Lipukiri (või deviis) |
Asutatud | Tartu Tallinn |
Sotsiaal- meedia |
Koduleht e-post |
|---|---|---|---|---|---|---|
|
kujutis puudub | Eesti Üliõpilaste Selts (meesselts) Fortiter in re, suaviter in modo - Põhimõttes kindel, käitumises tagasihoidlik |
7. IV 1870
Tartu |
Trt: Jaan Tõnissoni 1 | EÜS | |
| kujutis puudub | kujutis puudub | EÜS Põhjala (segaselts) Töö isamaa kasuks! |
13. XI 1884
Peterburi |
Trt: Jakobi 23 | EÜS Põhjala tallinn-juhatus@pohjala.ee | |
| kujutis puudub | kujutis puudub | ÜS Liivika (meesselts) Ex solo ad solem soli patriae - Maa pinnalt päikese poole ainsa isamaa hüvanguks |
21. IV 1907
Riia |
Trt: K.E. von Baeri 7 | ÜS Liivika | |
| – | kujutis puudub | Eesti Naisüliõpilaste Selts (naisselts) Demokraatia, rahvuslikkus, individuaalsus |
14. XI 1911
Tartu |
Trt: Riia 13-33 | ENÜS | |
| – | kujutis puudub | EYS Veljesto (segaselts) Vabadus, võrdsus, vendlus |
24. II 1920
Tartu |
Trt: Gildi 3-10 | EYS Veljesto | |
| kujutis puudub | kujutis puudub | ÜS Raimla (meesselts) Demokraatia, isiksus, isamaa |
14. XI 1921
Tartu |
Trt: Veski 42 | ÜS Raimla | |
 |
kujutis puudub | ÜÜ Fraternitas Fennica (soome segaselts) |
22. XI 1926
Tartu |
ÜÜ Fraternitas Fennica |
Endised üliõpilasseltsid ja teised ühingud
[muuda | muuda lähteteksti]Täpse info puudumisel on esitamata Esimese maailmasõja eelsed zemljatšestvo'd.
| Värvid | Muu välismärk | Nimi | Asutatud | Tegevuse lõpp | Märkused | ||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| – | – | Theologischer Verein zu Dorpat (Usuteaduse Üliõpilaste Selts) (baltisaksa meesselts) |
?. ? 1867 Tartu |
24. X 1916 | |||||
| – | – | Академическій ферейн для изученйе еврейской исторій и литературы (Akadeemiline Selts Juudi Ajaloo ja Kirjanduse tundmaõppimiseks) (slaavi juudi segaselts) |
?. ? 1872 Tartu |
?. ? 1940 | vahemikus 24. IX 1920 – 1. IV 1921 nimega Juudi Soost ÜS; alates ? segaselts | ||||
| – | – | - (Vene ÜS) (vene jt. mittesakslaste meesselts) |
?. ? 1879 |
20. III 1918 | |||||
| – | – | Geselliger Kreis (Seltskondlik Ring) (saksakeelne juudi meesselts) |
?. ? 1881/1882 Tartu |
?. ? 1883 | |||||
| – | – | - (Kirjanduse ja Muusika Selts) (saksakeelne juudi meesselts) |
30. XI 1883 Tartu |
21. X 1907 | tekkis Seltskondliku Ringi lõhenemisel | ||||
| – | – | - (Loodusteaduse Sõprade Selts) (poola meesselts) |
9. XII 1883 Tartu |
9. IV 1907 | Korp! Polonia eelkäija | ||||
| – | – | Wissenschaftlicher Verein für Geschichte und Literatur (Ajaloo ja Kirjanduse Teaduslik Selts) (saksakeelne juudi meesselts) |
5. III 1884 Tartu |
21. X 1907 | tekkis Seltskondliku Ringi lõhenemisel | ||||
| – | – | - (Teaduslik Selts) (läti meesselts) |
10. XI 1888 Tartu |
21. V 1899 | |||||
| – | – | - (Väikevene Üliõpilaste Muusika- ja Draamaselts Gromada) (ukraina meesselts) |
16. II 1898 Tartu |
?. ? ? | |||||
| – | – | - (Läti ÜS Lettgallia) (läti meesselts) |
?. ? 1899 Tartu |
?. ? ? | |||||
| – | – | - (Poola Farmatseutide Ring Znicz) (poola selts?) |
28. III 1902 Tartu |
8. II 1908 | |||||
| – | – | - (Poola Usuteaduse ÜS) (poola selts?) |
4. V 1902 Tartu |
20. III 1918 | |||||
| – | – | EÜS Ühendus (segaselts) |
?. IX 1906 | 31. VII 1940 | |||||
| – | – | - (Tartu Leedu ÜS) (leedu selts?) |
13. IV 1907 Tartu |
?. ? ? | |||||
|
|
tekkel | - (Juudi Üliõpilaste Kirjanduse, Muusika ja Teaduse Selts) (saksakeelne juudi selts?) |
21. X 1907 Tartu |
3. X 1925 | Korp! Limuwia eelkäija; värvid ja tekkel alates 1924 | ||||
| – | – | - (Poola ÜS Zjednoczenie) (poola selts?) |
16. XI 1907 Tartu |
?. ? ? | |||||
| – | – | Riia EÜS |
?. XI 1907 Riia |
?. ? ? | kuni 1909 nimega Riia EÜS Laene | ||||
| – | – | - (Poola Farmatseutide Selts Lechicija) (poola selts?) |
8. II 1908 Tartu |
?. ? ? | |||||
| – | – | - (Vene ÜS Universitas) (vene selts?) |
30. I 1909 Tartu |
?. ? ? | |||||
| – | – | - (Läti ÜS Atauga) (läti selts?) |
19. II 1909 Tartu |
?. ? ? | |||||
| – | – | - (ÜS Collegium) (vene selts?) |
17. III 1909 Tartu |
?. ? 1912 | liitus Vene ÜS-iga | ||||
| – | – | Jurjevas Ķeizariskās Univerzitates Latveešu Studentu Saveeniba (Läti Üliõpilaste Liit Tartu Keiserlikus Ülikoolis) (läti meesselts) |
11. I 1915 Tartu |
10. II 1916 | |||||
| – | pitsat lipp |
Tallinna Tehnikumi Õpilaste Selts (segaselts) |
12. V 1920 Tallinn |
?. ? ? | |||||
| – | – | ENÜS Ilmatar (naisselts) |
19. V 1920 Tartu |
31. VII 1940 | |||||
| – | – | Общесцта Русских Студентов Vene ÜS (vene selts) |
26. IX 1920 Tartu |
?. ? 1940 | |||||
| – | – | - (Saksa Tartu Ususeadlaste Selts) (saksa selts?) |
?. ? 1920 |
?. ? ? | |||||
| – | – | Eesti Kristlik ÜÜ (segaselts) |
19. IV 1921 Tartu |
31. VII 1940 | |||||
|
|
rinnamärk tekkel |
Societas Studiosorum Narvensum (segaselts) |
9. X 1921 |
11. III 1926 | Societas Vicinia eelkäija; värvide muutus ja tekkel alates 6. XI 1924 | ||||
|
|
– | Pärnumaa ÜK (maakondlik segaühing) |
4. XII 1921 |
23. I 1933 | värvide muutus 11. XI 1927 | ||||
|
|
müts sirkel |
Võrumaa ÜK (maakondlik segaühing) |
17. III 1922 |
22. XI 1935 | müts ja sirkel alates 21. X 1926 | ||||
|
|
tekkel | Viljandimaa ÜK (maakondlik segaühing) |
26. III 1922 |
23. IV 1929 | ÜK Valvila eelkäija; värvid alates 4. V 1926; tekkel alates 22. III 1928 | ||||
|
|
tekkel | Valgamaa ÜK (maakondlik segaühing) |
7. IV 1922 |
17. IV 1929 | ÜK Valvila eelkäija; tekkel alates 25. X 1926 | ||||
| – | rinnamärk | ÜK Valgma (segaselts) |
3. X 1922 Tallinn |
?. ? ? | |||||
|
|
tekkel | Verband deutscher Studentinnen (Saksa NÜS) (saksa naisselts) |
20. X 1922 Tartu |
?. III 1930 | |||||
| – | – | - (Juudi Üliõpilaste Muusika-Kirjandus-Teadusline Ühing) (juudi ?selts) |
27. X 1922 Tartu |
3. X 1925 | Korp! Limuwia eelkäija | ||||
| – | – | Verein deutsch-baltischer Studentinnen (Balti-Saksa NÜS) (baltisaksa naisselts) |
29. X 1922 Tartu |
?. ? ? | |||||
| – | – | Христианский Союз Русских Студентов (Kristlik Vene Üliõpilaste Ühing) (vene segaselts) |
29. X 1922 Tartu |
?. ? 1934 | |||||
| – | – | Virumaa ÜK (maakondlik segaühing) |
24. XI 1922 |
7. IV 1933 | |||||
|
|
– | Harjumaa ÜK (maakondlik segaühing) |
23. III 1923 |
20. IX 1923 | ÜS Concordia eelkäija | ||||
| – | – | Järvamaa ÜK (maakondlik segaühing) |
23. III 1923 |
25. XI 1929 | |||||
|
|
pitsat tekkel |
Общества Студентов Печерского Края Petserimaa ÜS (vene segaselts) |
27. IV 1923 Tartu |
29. VII 1932 | enne 5. X 1924 Petserimaa Üliõpilaste Abiandmise Kassa | ||||
|
|
tekkel | ÜS Concordia (meesselts) |
20. IX 1923 Tallinn |
31. VII 1940 | enne 24. X 1924 Concordia Maa-alaline ÜS; enne 16. IX 1927 segaselts; tekkel alates 19. X 1933 | ||||
|
|
tekkel | - (Juudi ÜÜ Hasmonea) (juudi ?selts) |
5. X 1923 Tartu |
31. VII 1940 | |||||
|
|
– | Harjumaa ÜK (maakondlik segaühing) |
21. III 1924 |
13. XI 1925 | |||||
| – | – | ENÜS Ahava (naisselts) |
11. IV 1924 Tartu |
2. XI 1930 | |||||
|
|
– | Lääne-Saare Üliõpilaskogu (maakondlik segaühing) |
27. V 1923 |
20. III 1931 | värvide muutus 21. X 1927 | ||||
| – | – | EÜK Mehiste (meesselts) |
31. X 1924 |
16. V 1928 | |||||
|
|
 |
Tallinna EÜS (meesselts) |
17. I 1925 Tallinn |
?. ? ? | |||||
| – | rinnamärk sõrmus |
שטוּדענטינען הצפירדה פארבּאַנד אידישער Juudi Naisüliõpilaste Ühing Hazfiro (juudi naisselts) |
27. II 1925 Tartu |
18. I 1938 | |||||
| – | – | EÜS Huljehiis (segaselts) |
3. IV 1925 Tartu |
18. II 1932 | |||||
| – | – | Kristlik Naisüliõpilaste Ühing (naisselts) |
15. V 1925 |
6. II 1933 | |||||
| – | – | ÜÜ Viires (segaselts) |
27. XI 1925 |
12. X 1928 | |||||
| – | – | Verein deutscher Studenten (Saksa ÜS) (saksa selts) |
?. ? 1925 |
?. ? 1927 | |||||
|
|
tekkel | Societas Vicinia (meesselts) |
11. III 1926 |
14. X 1928 | Korp! Vicinia eelkäija | ||||
|
|
tekkel | Академическое Общество "Ad Scientiam et lucem" Akadeemiline Selts "Ad scientiam et lucem" (õigeusklike selts?) |
12. III 1926 Tartu |
?. ? 1929 | |||||
|
|
Tehnikumi üldmüts | Tallinna Tehnikumi Naisüliõpilaste Ühing (naisselts) |
24. III 1926 Tallinn |
?. ? ? | |||||
| – | – | Setumaa EÜS (segaselts) |
8. II 1926 Tallinn |
18. III 1927 | |||||
|
|
pitsat
tekkel |
Latvju Studentu Organizācija Mētraines (Läti Üliõpilaste Organisatsioon Mētraine) (läti selts) |
11. II 1927 Tartu |
30. IV 1931 | Korp! Mētraine eelkäija; enne 1929 nimega Läti ÜS Tartu Ülikoolis | ||||
|
|
murumüts | EAÜ Kaleva (meesselts) |
25. II 1927 |
15. III 1933 | |||||
| – | – | Organiseerumatute Büroo (segaühing) |
29. IV 1927 |
31. XII 1937 | loodud eesmärgiga aidata organiseerumata tudengeid | ||||
| – | – | Võrumaa ÜS (segaselts) |
27. V 1927 |
28. III 1928 | |||||
|
|
– | Väinola ÜK (meesselts) |
19. X 1928 |
21. III 1930 | |||||
|
|
tekkel | ÜK Valvila (maakondlik segaühing) |
17. IV 1929 |
23. XI 1934 | ÜS Valvila eelkäija; värvide muutus ja tekkel alates 3. V 1934 | ||||
| rinnamärk | Uskliküliõpilaste Ühing (kristlik segaselts) |
20. XI 1934 Tartu |
2. X 1939 | ||||||
|
|
tekkel | ÜS Valvila (meesselts) |
23. XI 1934 |
19. III 1936 | |||||
| – | – | - Saksa Üliõpilaste Koondis (saksa segaselts) |
15. X 1936 Tallinn |
31. XII 1938 | |||||
| – | – | - Vene ÜS Tallinna Tehnikainstituudi juures (vene segaselts) |
3. XII 1936 Tallinn |
31. VII 1940 | |||||
|
|
– | EMÜS Ümera (meesselts) |
20. XI 1937 |
31. VII 1940 | loodud Organiseerumatute Büroo läbi; värvid ja tekkel alates 25. III 1938 | ||||
| – | – | Eesti Naisüliõpilaste Ühing (naisselts) |
3. XII 1937 |
31. VII 1940 | loodud Organiseerumatute Büroo läbi | ||||
| – | – | Eesti Üliõpilaste Ühing (segaselts) |
3. XII 1937 |
31. VII 1940 | loodud Organiseerumatute Büroo läbi | ||||
| – | – | - (Tartu Ülikooli Saksa Üliõpilasühing) (saksa selts) |
15. XII 1936 Tartu |
8. IV 1938 | |||||
| – | rinnamärk | Unitas (saksa segakonvent) |
1. I 1938 Tallinn |
?. ? 1939/1940 | |||||
| – | rinnamärk | Rossica (vene meeskonvent) |
?. ? 1938 |
?. ? 1940 | |||||
| Allikad: [17][18][19][20][21] | |||||||||
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Märkused
[muuda | muuda lähteteksti]^α 1924–1926 ja 1937–1940 Eesti Üliõpilasseltside Liit, 1926–1937 Üliõpilasseltside Liit
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 6 "7. Üliõpilasorganisatsioonid ja akadeemilised ühendused". Ajalooarhiivi fondiloend. Vaadatud 19. veebruar 2025.
- ↑ Kukk, Toomas (2012). "Eesti akadeemiliste üliõpilasorganisatsioonide kombed ja tähtpäevad". Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis (teine trükk). Tallinn: EÜS Kirjastus. Lk 126-128. ISBN 978-9985-9941-3-9.
- ↑ Rekker, Andres; Sulbi, Raul (2012). "Välismärgid". Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis (teine trükk). Tallinn: EÜS Kirjastus. Lk 143-145. ISBN 978-9985-9941-3-9.
- 1 2 3 4 "EÜSi ajalugu". Eesti Üliõpilaste Selts. Vaadatud 19. veebruar 2025.
- 1 2 3 4 5 "Ajalugu". EÜS Põhjala. Vaadatud 19. veebruar 2025.
- ↑ Hiio, Toomas (2012). "Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918". Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis (teine trükk). Tallinn: EÜS Kirjastus. Lk 82. ISBN 978-9985-9941-3-9.
- ↑ Aun, Karl (1984). Sini-must-valge lipu 100 aastat. Toronto. Lk 7.
- ↑ Luha, A. (1932). "Tartu üliõpilasseltsid enne Eesti iseseisvumist". Tartu Eesti üliõpilaskonna ajalugu (PDF). Tartu. Lk 162-163.
- ↑ Luha, A. (1932). "Tartu üliõpilasseltsid enne Eesti iseseisvumist". Tartu Eesti üliõpilaskonna ajalugu (PDF). Tartu. Lk 177-179.
- ↑ "Ajalugu". EYS Veljesto. Vaadatud 19. veebruar 2025.
- ↑ Hiio, Toomas (2012). "Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918". Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis (teine trükk). Tallinn: EÜS Kirjastus. Lk 90. ISBN 978-9985-9941-3-9.
- ↑ Hiio, Toomas (2012). "Tartu ülikooli juures 1919-1940 tegutsenud Eesti üliõpilasorganisatsioonid, mida ei ole taastatud". Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis (teine trükk). Tallinn: EÜS Kirjastus. Lk 487. ISBN 978-9985-9941-3-9.
- ↑ Burget, Meelis (2012). "Üliõpilaskond Eesti vabadusvõitluses". Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis (teine trükk). Tallinn: EÜS Kirjastus. Lk 496-500. ISBN 978-9985-9941-3-9.
- 1 2 Saks, Rainer; Salumets, Signe (2012). "Üliõpilasseltside Liit". Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis (teine trükk). Tallinn: EÜS Kirjastus. Lk 468-479. ISBN 978-9985-9941-3-9.
- ↑ Piirimäe, Helmut (2012). "Läbi kolme okupatsiooni vaba Eestini". Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis (teine trükk). Tallinn: EÜS Kirjastus. Lk 122. ISBN 978-9985-9941-3-9.
- ↑ "ENÜS". Eesti Naisüliõpilaste Selts. Vaadatud 19. veebruar 2025.
- ↑ Hiio, Toomas (2012). "Üliõpilasorganisatsioonid ja üliõpilaselu Tartus 1802-1918". Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis (teine trükk). Tallinn: EÜS Kirjastus. Lk 89-91. ISBN 978-9985-9941-3-9.
- ↑ Piirimäe, Helmut (2012). "Rahvusülikooli rajamine ja teised eesti kõrgkoolid - vundament eesti üliõpilasseltsidele ja korporatsioonidele". Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis (teine trükk). Tallinn: EÜS Kirjastus. Lk 102. ISBN 978-9985-9941-3-9.
- ↑ Hiio, Toomas (2012). "Vähemusrahvuste üliõpilasorganisatsioonid Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli juures 1919-1940". Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis (teine trükk). Tallinn: EÜS Kirjastus. Lk 111-118. ISBN 978-9985-9941-3-9.
- ↑ Hiio, Toomas (2012). "Tartu Ülikooli juures 1919-1940 tegutsenud Eesti üliõpilasorganisatsioonid, mida ei ole taastatud". Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis (teine trükk). Tallinn: EÜS Kirjastus. Lk 486-495. ISBN 978-9985-9941-3-9.
- ↑ "Saaga; Kõrgkoolid ja akadeemilised organisatsioonid. Eesti Vabariigi Tartu Ülikool. Üliõpilasorganisatsioonid, akadeemilised seltsid ja ühingud". Saaga. EAA.2100.19.*. Vaadatud 21. veebruar 2025.