Ülemkirikueestseisja
Ülemkirikueestseisja (saksa keeles Oberkirchenvorsteher, vene k. главный церковный попечитель) oli kreisitasandi ametiisik Evangeelses kirikus Eestimaal ja Liivimaal, kes täitis majanduslikke, politseilisi ja kirikliku kohtu[1] ülesandeid. Ülemkirikueestseisjaks nimetati tavaliselt üks Liivimaa ja Eestimaa rüütelkonna maanõunikest.
Liivimaal loodi maakonna tasandil ülemkirikueestseisja ametikoht ja ülemkirikueestseisja-ametid Rootsi aegse kindralkuberneri 1650 ja 1668. aasta korraldustega. 1694. aasta korraldusega likvideeriti ülemkirikueestseisja-ametid ja alamkonsistooriumid, ülemkirikueestseisja-ametid taastati Venemaa keisririigi valitsusajal 1727. aasta Liivimaa rüütelkonna maapäeva otsusega[2] ja Tartus ja Pärnus taastati Liivimaa ülemkonsistooriumile alluvad linna- ehk alamkonsistooriumid.. Eestimaal loodi ülemkirikueestseisja-ametid 1832 vastuvõetud Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadusega[2].
Ülemkirikueestseisja tegevust toetas Ülemkirikueestseisja-amet (saksa keeles Die Oberkirchenvorsteher-Amt)[2]. Evangeelse luterliku kiriku konsistooriumipiirkonna ülemkirikueestseisja-ametisse kuulusid Eestimaa kubermangus ilmaliku eesistujana Eestimaa rüütelkonna maanõunik, mees-/maakohtu liige ilmaliku kaasistujana ja praost vaimuliku kaasistujana, 1711. aastal lisandus juristist notar. Järelevalve korras allus ülemkirikueestseisja kubermangu kubernerile.
Ülemkirikueestseisja-ameti ülesandeks oli kirikukihelkondade kirikueestseisjate juhendamine, nende tegevuse kontrollimine, ametisse seadmine ja vallandamine; kirikuhoonete, teede ja sildade korrashoiu organiseerimine; kirikumaade omandiõiguslike probleemide lahendamine; koguduste majandusliku olukorra, kirikuõpetajate sissetulekute ja vaimulike leskede ning orbude eest hoolitsemine ja vaeste hoolekande organiseerimine; ebausukommetega võitlemine; järelevalve talurahvakoolide üle. Kreisi ülemkirikueestseisja nimetas igas kihelkonnas ametisse kohalike mõisnike hulgast kirikueestseisjad.
- Eestimaal tegutsesid 4 ülemkirikueestseisja-ametit: Harjumaa ülemkirikueestseisja-amet, Virumaa ülemkirikueestseisja-amet, Järvamaa ülemkirikueestseisja-amet, Läänemaa ülemkirikueestseisja-amet,
- Liivimaa Eesti alal tegutsesid 3 ülemkirikueestseisja-ametit: Tartu-Võru ülemkirikueestseisja-amet, Pärnu-Viljandi ülemkirikueestseisja-amet ja Saaremaal, Saaremaa ülemkirikueestseisja-amet[3].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Revalscher Kalender auf das Jahr 1865 nebst Adressbuch für Estland. s. 55 Die Oberkirchenvorsteher-Aemter... Reval, 1864.