Ülemaailmne ajakirjandusvabaduse päev

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
2017. aasta ülemaailmse ajakirjandusvabaduse päeva plakat

Ülemaailmne ajakirjandusvabaduse päev on 3. mail tähistatav rahvusvaheline tähtpäev, mille kuulutas välja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee.[1][2] Päeva eesmärk on tõsta teadlikkust ajakirjandusvabaduse olulisusest ja tuletada valitsustele meelde nende kohustust austada ning alal hoida väljendusvabadust nii, nagu see on sätestatud 1948. aastal vastu võetud inimõiguste ülddeklaratsiooni 19. artiklis.

Lisaks tähistatakse sellega Windhoeki deklaratsiooni aastapäeva. Tegemist on ajakirjandusvabadust käsitlevate põhimõtete deklaratsiooniga, mille koostasid Aafrika ajalehtede ajakirjanikud 1991. aastal Namiibia pealinnas Windhoekis.

2018. aasta sündmused[muuda | muuda lähteteksti]

Ajakirjandusvabaduse indeks 2019. aastal[3] Ajakirjandusvabaduse olukord on tähistatud järgnevate värvidega. Tumesinine: hea. Helesinine: rahuldav. Kollane: märgatavad probleemid. Oranž: keeruline. Tumepunane: väga tõsine. Hall: klassifitseerimata/andmed puuduvad.

2018. aasta ajakirjandusvabaduse päeval jäeti ära ÜRO poolt ja Tsivilisatsioonide Liidu toetusel korraldatav konverents, kuna ühel ettekandjatest paluti eemaldada oma ettekandest viited mitmetele ajakirjandusvabadust piiravatele riikidele (sh Türgile, Mehhikole, Egiptusele, Venemaale ja Pakistanile). Sellega seoses süüdistati ajakirjandusvabaduse päeva tähistavat ÜRO-d ennast tsensuuris. Hiljem teatas ÜRO kõneisik meediale, et mainitud ettekandes esitatav video oli ÜRO meelest ühepoolne – mainides vaid mõningaid riike, kus ajakirjandusvabadust piiratakse. Lisaks tõi ÜRO konverentsi edasi lükkamise põhjustena välja ka selle kattumise teise ÜRO ametliku üritusega ja oodatust madalama huvi osalemise vastu.[4][5]

Samal aastal korraldasid mitmed uudisteagentuurid kvaliteetse ajakirjanduse propageerimiseks ühise reklaamikampaania pealkirjaga "Loe rohkem. Kuula rohkem. Mõista rohkem." (Read more. Listen more. Understand more.). Projektis osalesid muuhulgas The New York Times, The Economist ja CNN.[6]

Lisaks mälestati sel aastal ka Afganistani pealinnas Kabulis tapetud kümmet ajakirjanikku.[7]

Auhinnad[muuda | muuda lähteteksti]

UNESCO tähistab ülemaailmset ajakirjandusvabaduse päeva UNESCO/Guillermo Cano ülemaailmse ajakirjandusvabaduse auhinna väljaandmisega. Auhind antakse seda väärivale inimesele, organisatsioonile või institutsioonile, kes on ükskõik, millises maailma piirkonnas panustanud silmapaistval määral ajakirjandusvabaduse kaitsmisse ja/või edendamisse (eriti siis, kui seda on saavutatud ohuga silmitsi seistes). 1997. aastal loodud auhind antakse välja 14 uudistevaldkonna professionaalist koosneva sõltumatu žürii soovituse alusel. Kandidaadid esitatakse piirkondlike ja rahvusvaheliste ajakirjandusvabadusega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide ning UNESCO liikmesriikide poolt.[8]

Auhind nimetati 1986. aasta 17. detsembril Bogotás oma ajakirja El Espectador kontori ees mõrvatud Colombia ajakirjaniku Guillermo Cano Isaza auks. Cano kirjutised olid solvanud Colombia võimsaid narkoparuneid.

UNESCO konverents[muuda | muuda lähteteksti]

UNESCO tähistab ajakirjandusvabaduse päeva ka iga-aastase konverentsiga. Konverentsil osalevad meediaprofessionaalid, ajakirjandusvabadusega tegelevad organisatsioonid ja ÜRO agentuurid hindavad seal ajakirjandusvabaduse olukorda maailmas ning arutlevad selle üle, kuidas tekkinud väljakutseid lahendada. Iga konverents keskendub ühele ajakirjandusvabadusega seotud teemale, mis võib hõlmata head valitsemist, terrorismi kajastamist meedias, karistamatust ja meedia rolli konfliktijärgsetes riikides.

Toimunud konverentsid[9][muuda | muuda lähteteksti]

Aasta Linn Teema
1998 London (Inglismaa) Press Freedom is a Cornerstone of Human Rights.
1999 Bogotá (Colombia) Turbulent Eras: Generational Perspectives on Freedom of the Press.
2000 Genf (Šveits) Reporting the News in a Dangerous World: The Role of the Media in conflict settlement, Reconciliation and peace-building.
2001 Windhoek (Namiibia) Combating racism and promoting diversity: the role of free press. Konverents toimus koos Windhoeki deklaratsiooni 10. aastapäeva mälestamisega. Sel puhul allkirjastati Aafrika ringhäälinguharta.
2002 Manila (Filipiinid) Covering the War on Global Terrorism.
2003 Kingston (Jamaica The Media and Armed Conflict.
2004 Belgrad (Serbia) Who decides how much information?
2005 Dakar (Senegal) Media and Good Governance.
2006 Colombo (Colombo) The media as drivers of change.
2007 Medellín (Colombia) The United Nations and the freedom of press.
2008 Maputo (Mosambiik) Celebrating the fundamental principles of press freedom.
2009 Doha (Katar) Dialogue, mutual understanding and reconciliation.
2010 Brisbane (Austraalia) Freedom of information: the right to know.
2011 Washington (Ameerika Ühendriigid) 21st Century Media: New Frontiers, New Barriers.
2012 Tunis (Tuneesia) New Voices: Media Freedom Helping to Transform Societies.
2013 San José (Costa Rica) Safe to Speak: Securing Freedom of Expression in All Media.
2014 Pariis (Prantsusmaa) Media Freedom for a Better Future: Shaping the post-2015 Development Agenda.
2015 Riia (Läti) Let Journalism Thrive! Towards Better Reporting, Gender Equality, & Media Safety in the Digital Age.
2016 Helsingi (Soome) Access to Information and Fundamental Freedoms.
2017 Jakarta (Indoneesia) Critical Minds for Critical Times: Media’s role in advancing peaceful, just and inclusive societies.
2018 Accra (Ghana) Keeping Power in Check: Media, Justice and the Rule of Law.[10]
2019 Addis Abeba (Etioopia) Media for Democracy: Journalism and Elections In Times of Disinformation.[11]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:World Press Freedom Day seisuga 17.10.2019.