Üheksa-aastane sõda

Pfalzi pärilussõda ehk Üheksa-aastane sõda
Toimumisaeg	1688–1697
Tulemus	Rijswijki rahuleping
Osalised
Prantsusmaa kuningriik Habsburgide monarhia Holland Inglismaa Hispaania (1690–1713) Savoia

Üheksa-aastane sõda, ka Pfalzi pärilussõda, toimus aastatel 1688–1697 Prantsusmaa kuninga Louis XIV ja üleeuroopalise koalitsiooni "Suure Allianssi" vahel, mida juhtisid Inglismaa kuningas William III, Saksa-Rooma keiser Leopold I, Hispaania kuningas Carlos II, Savoia hertsog Vittorio Amedeo I ja mitmed Saksa-Rooma riigi printsid.

Pärast Pfalzi kuurvürsti Karl II-e surma läks Pfalzi kuurvürstkond perekonna katoliiklikule Neuburgi harule. Louis XIV vennanaise Pfalzi kuurvürsti, Karl I Ludwigi tütre Elisabeth Charlotte, võistlevad nõuded Pfalzile olid ettekäändeks Prantsuse sissetungile Pfalzi aastal 1688, millega algas Pfalzi pärilussõda ehk Üheksa-aastane sõda.

Üheksa-aastase sõja sõjategevuspiirkonnad Madalmaadel

Sõjategevus toimus enamasti Prantsusmaa piiri lähedal: Hispaania Madalmaades, Reinimaal, Savoia hertsogkonnas ja Kataloonias.

Ehkki üheksa-aastase sõja tegevus toimus peamiselt Euroopa mandriosas ja ümbritsevates vetes, toimus ka süjategevus Iirimaal ja Šotimaal ning Kuningas Williami sõjas Prantsuse ja Inglise asunike ning nende indiaanlastest liitlaste vahel Põhja-Ameerikas. Iirimaal ja Šotimaal toimus sõda Inglismaa ja Šotimaa kuninga (1685–1688/1689) James II ja hilisema Inglismaa kuninga (1689–1702) William III vahel.

Pfalzi pärilussõda võitlustele lõpu tegi aastal 1697 osapoolte jõudude kurnatus, kus Prantsuse kontrolli all olid Hispaania, Madalmaad ja Kataloonia. Siiski andis Louis oma vallutused tagasi ja omandas ainult Haiti. Rijswijki rahulepinguga sai Prantsusmaa Euroopas Alsace’i ja tunnustas William III-t Inglise kuningana.