Ökoturismi marsruudid Euroopas

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Viis üleeuroopalist ökoturismi marsruuti läbivad 35 Euroopa riiki. Marsruute ühendavad looduspargid (rahvuspargid ja regionaalpargid), mille puhul on tegemist UNESCO poolt valitud muinsuskaitse ja biosfääri kaitsealadega.[1]

Kõik need viis marsruuti esindavad Euroopa kultuuri samamoodi nagu Jaakobitee (Camino de Santiago) või Siiditee, mis ühendas Euroopat Aasiaga. Samuti näiteks Route 66, mis läbib Ameerika Ühendriike, ja Pan-Ameerika maantee, mis kulgeb Alaskast Ushuaiasse.

Need marsruudid on rajatud peamiselt selleks, et maailmaränduritel oleks lihtsamini võimalik avastada paljusid Euroopa silmapaistvamaid kohti (sealhulgas külastada looduslikke kultuurilisi paiku ning näha piirkondlikke eripärasid). Ühtlasi on tegemist rahvusvahelise projektiga, mis on kasulik säästva turisminduse edendamisel.

Viis üleeuroopalist ökoturismi rada[muuda | muuda lähteteksti]

Vahemere marsruut (umbes 8000 km)[muuda | muuda lähteteksti]

Vahemere marsruudil esineb mitmesuguseid maastikke, samuti nägemist väärt selge helesinine vesi, mererannad ja ojad, koopad, kaljud ja samuti lõunamaised turuplatsid. Tänavatel on soe ja elav õhkkond, kus toimuvad traditsioonilised festivalid. Vahemere Euroopa on sajandeid meelitanud ligi Kreeka ja Rooma tsivilisatsioonide sünnikoha ja mütoloogia austajaid.

See marsruut läbib 10 riiki.

  • Portugal
  • Hispaania
  • Andorra
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Horvaata
  • Bosnia ja Hertsegoviina
  • Montenegro
  • Albaania
  • Kreeka

Atlandi ookeani marsruut (umbes 8300 km)[muuda | muuda lähteteksti]

See marsruut võimaldab põhja-ja lõuna-ameeriklastel tutvuda oma kultuuri ja ajaloo päritoluga põhjalikumalt. See rada on ideaalne viis tutvuda lühikese perioodi vältel eurooplaste eluviisidega: iirlaste, šotlaste, kõmri ja inglastele omast anglosaksi elu, prantsuse gastronoomiat, animeeritud hilisõhtuseid Lõuna-Euroopa külasid, seejuures ka Hispaaniat ja Portugali.

See marsruut läbib viit riiki:

  • Portugal
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Suurbritannia
  • Iirimaa

Põhjamaade marsruut (umbes 11 500 km)[muuda | muuda lähteteksti]

Sellel marsruudil esineb palju riike, mis on tuntud eeskätt oma arhitektuurile ja religioossetele ehitistele. Nagu näiteks ajaloolised lossid, suured katedraalid, kirikud ja muuseumid. Samuti viib rada oma läbijad Champagnie Beaujolais' teele Prantsusmaal ning annab võimaluse näha Hollandi kuulsaid tuulikuid. Raja muudavad lisaks sellele eriliseks seal esinevad lugematud järved Soomes, fjordid Norras ja tohutud metsad Rootsis. Põhjapoolne marsruut naaseb Baltimaade kaudu Euroopa südamesse. Tegemist on marsruudiga, mis on täis ajalugu, arhitektuuri, kultuuri ja ööelu.

See marsruut läbib 13 riiki.

  • Prantsusmaa
  • Belgia
  • Holland
  • Saksamaa
  • Taani
  • Rootsi
  • Norra
  • Soome
  • Eesti
  • Läti
  • Leedu
  • Venemaa
  • Poola

Asulakoht (umbes 10400 km)[muuda | muuda lähteteksti]

See marsruut läbib riike, kus ajaloolised sündmused on inimeste mõtetesse endiselt sügavalt juurdunud. Neid riike avastatakse kõige paremini just läbi loodusliku ja kultuurilise pärandi: rada kulgeb alates Karpaatide mäest, Ungari Suurelt tasandikult, kuni Musta merre suubuva Doonau jõeni, kus esinevad kiiresti muutuvad maastikud. Teekond võimaldab külastajatel avastada rikkalikku arhitektuuripärandit ja kunstilisi andeid - muusikat, maalimist ja kirjutamist, mis tugevdavad nende maade folkloori autentsust ja kohalikke traditsioone. Samuti saab avastada kohustuslikke vaatamisväärsusi Šveitsis ja Alpides koos Mont Blanciga.

See marsruut läbib 14 riiki.

  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Šveits
  • Saksamaa
  • Austria
  • Tšehhi
  • Poola
  • Slovakkia
  • Ukraina
  • Ungari
  • Rumeenia
  • Serbia
  • Bulgaaria
  • Türgi

Kesktee (umbes 7200 km)[muuda | muuda lähteteksti]

Sellel marsruudil läbitakse Põhja-tasandik koos oma ulatuslike metsadega, et viia külastajad armsa folklooriga Tšehhi mäeahelikesse. Seejärel annab see võimaluse avastada fantastilisi Poola ja Valgevene maastikke. Keskliin lõpeb Moskvas.

See marsruut läbib kaheksat riiki.

  • Prantsusmaa
  • Luxemburg
  • Saksamaa
  • Tšehhi
  • Poola
  • Leedu
  • Valgevene
  • Venemaa

Miks luua üleeuroopalised ökoturismi teed?[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopas on rikas ja mitmekesine loodus- ja kultuuripärand, mille vastu kogu maailm huvi tunneb. Üleeuroopalised ökoturismi marsruudid annavad huvilistele võimaluse avastada järgmiseid kohti:

  • Maalilised maastikud. Kaitsealust taimestikku ja loomastikku võib leida lausa 350 loodusreservaadist. Need on omavahel ühendatud ning asuvad teadlikult moodustatud avastusteedel, mis asuvad pea kõikjal Euroopas.
  • UNESCO ja eri piirkondade kohalike väikeste käsitöö- või käsitööstuste pärandi vaatamisväärsused.
  • Suured palverännakute saitide võrgustikud

Kes lõi ökoturismi üleeuroopalised marsruudid?[muuda | muuda lähteteksti]

Tegemist on eraalgatusega, mida järgivad paljud rahvusvahelised organisatsioonid, kellega ühtlasi ka konsulteeriti.

UNESCO ökoloogiliste teaduste osakond MAB (Man And Biosphère) tegi ettepaneku uurida lähemalt silmapaistvamaid paiku Euroopas, nii nende maastike, kvalifitseeritud arhitektuuri, kui ka kohalike tooteid. Ühtlasi tõsta inimeste teadlikkust antud riikidest ja nende piirkondadest.

UNEP[muuda | muuda lähteteksti]

UNEPi (ÜRO keskkonnaprogrammi) turismiprogrammi koordineerija pidas seda rahvusvahelist projekti säästva turismi jaoks väga kasulikuks. Tegu on projektiga, mis köidab kohalike spetsialistide tähelepanu. Ühtlasi projektiga, mis aitab edendada reisijate transpordivõrgustike, näiteks turismiklubi, autoklubi ja harrastussõidukid matkajatele.

AER[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Regioonide Assamblee, VVO (valitsusvälise organisatsiooni) puhul on tegemist organisatsiooniga, mis koosneb 250 regioonist 35 riigis, aidates kaasa plaani "Üleeuroopaliste marsruutide ökoturism" ja kohalike spetsialistide hartajuhendi koostamisele. Plaani ja hartat testiti neljas Ungari maakonnas ja ühtlasi veebisaidil, kus külastajatel oli võimalik leida kasuliku teavet. Näiteks, kus ööbida ja kus süüa, kus minna välja, mida külastada ja ühtlasi hõlbustab see teekonna etteplaaneerimist. Tegemist on isikupäraste teekondadega.

OECD (Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni) poolt koostatud töötoad võimaldasid 130 riigil osaleda konverentsidel, mille käigus vahetati ideid maaelu arengu organisatsioonide vahel. Selle seminari turunduseksperdina töötav konsultant Pierre Guerry pakkus välja ökoturismi lähenemisviisi, et edendada kohalikke tooteid ja riikidevahelist territoriaalset eripära.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]