Öeldise jaatav vorm fokuseeritud eituse korral

Allikas: Vikipeedia

Jaatus[muuda | muuda lähteteksti]

Lause jaatavat sisu tavaliselt eriliste vormivahenditega ei märgita. Kui seda tehakse, siis jäävad need öeldisest välja. Jaatust märkivad rõhumäärsõnad võivad esineda üksnes vastuses küsimusele:

Kas sulle maitsevad mustikad? - Jah. ~ Jaa. ~ Jah maitsevad. ~ Maitsevad küll ~ Maitsevad tõesti.

Seetõttu peetakse kõneliigist kui öeldisverbi grammatilisest kategooriast rääkides silmas eeskätt eitust.

Eitus[muuda | muuda lähteteksti]

Eitus on kõneliigi kategooria liige, mis

  • lükkab ümber mingite asjaolude tõelevastavuse või
  • keelab midagi.

Eitus liigitub oma mõjuala järgi lauseeituseks ja moodustaja-eituseks.

Lauseeituse mõjualas on lause tervikuna ja üldjuhul markeeritakse seda öeldisverbi juures:

Eile ei sadanud vihma.

Ära tee põrandat poriseks!

Vormistuslikult on lauseeitus ennekõike verbieitus, mis võib olla fookustatud mingile muule markeeritud lauseelemendile. Seda enamasti eitusmarkeri mitte abil.

Fokuseeritud eitus[muuda | muuda lähteteksti]

Mõnikord kasutatakse eituslausetes kahekordset eitust, mis võrdub semantiliselt jaatusega. Selle asemel, et öelda

Mari ei mõtle mitte oma tuleviku peale, vaid vanemate arvamusele,

öeldakse

Mari mõtleb mitte oma tuleviku peale, vaid vanemate arvamusele.

Lauseeituse erijuhtumid[muuda | muuda lähteteksti]

Eituse fookuse markeerimine, samuti tegusõnaeituse rõhutamine erilise eituselemendi abil (eesti keeles toimib fookustajana eituspartikkel mitte ), toob varem või hiljem kaasa selle, et eitussõna kaob tegusõna juurest.

Eesti kirjakeel on oma arengus jõudnud järku, kus erieituse puhul on korraga käibel kolm võimalust:

  • verbieitus (eituse fookust märgib esiletõsterõhk)

Marile ei valmista muret tema tulevik, vaid vanemate arvamus;

  • topelteitus

Marile ei valmista muret mitte tema tulevik, vaid vanemate arvamus;

  • fookuse eitus

Marile valmistab muret mitte tema tulevik, vaid vanemate arvamus

Pane tähele[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mitte .. vaid vastanduse puhul sobib enamasti kasutada nii verbi eitavat kui ka jaatavat vormi, nt Laps ei vaja = vajab mitte raha, vaid armastust.

Mõnel muul juhul on võimalik ainult eitav verbivorm.

  • Eitada saab sõna, mis paikneb lauses enne verbi: Mitte Kaarle ei saanud muffinit, vaid Sanna.
  • Eitada saab ka verbi ennast (vastandatakse tegevusi): Üliõpilane (mitte) ei maga, vaid õpib.
  • Eitavad ase- või määrsõnad (mitte) ükski, (mitte) miski, (mitte) sugugugi, (mitte) üldse jt eeldavad öeldisverbi eitavat vormi: Peeter kasutab ära seika, et tema töökohustused ei ole ühegi aktiga reguleeritud.
  • Küsi- ja hüüdlauses võib eitust väljendada lause algul paiknev ega. Verb on sel juhul eitavas vormis, kuid hüüdlauses võib eitussõna verbi juurest ära jääda: Ega te ei lubaks mind sisse?
  • Ühendavalt rinnastatud lauseosade eitamisel pannakse eitussõna iga rindliikme ette, kui tahetakse igaüht rõhutatult eitada. Lahtise loendi puhul korratakse iga rindliikme ees eitussõna ei: Ta ei söö ei jäätist, ei kommi, ei saia.
  • Rindosalause eitamisel tuleks eelistada sidesõna ega, kui eelnev osalause on eitav, ehkki vale ole ka ühendi ja/ning/ei kasutamine. Kui eelnev osalause on jaatav, on ega ja ühend ja/ning ei täiesti võrdväärsed: See, mis oli, on möödas ega = ja/ei tule enam kunagi tagasi; Ta ei hooli sinust ega, halvem: ja/ei ka kellestki teisest.

Mõnel juhul ei ole eitusel ja jaatusel lause kui terviku tähenduse seisukohast vahet.

  • Käskküsilause: Kas te ei lubaks = lubaks mind välja?
  • Mööndlause: Mida sa politseinikust ka ei arva = arvad, trahvi pead ikka maksma.
  • Kuni-ajalause: Lapsed nutavad, kuni kasvataja on andnud neile kommi = pole andnud neile kommi.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mati Erelt 2013. Eesti keele lauseõpetus. Sissejuhatus. Öeldis. Tartu Ülikooli Eesti Keele Osakonna preprindid 4, Tartu.