Õlg
Ilme
![]() |
See artikkel räägib paarilisest kehapiirkonnast; õlavöötme kohta vaata artiklit Õlavööde; taimse materjali kohta vaata artiklit Õled |
![]() | See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
Õlg on inimese kehaosa, mis ulatub kaelast õlanukini (see kaasa arvatud)[1].Õlg koosneb mitmest luust, liigesest, lihasest, kõõlusest ja sidemest, võimaldades laia liikumisulatust ja paindlikkust. Õla keerukas anatoomia tagab ülajäseme suure liikuvuse, kuid muudab selle ka vastuvõtlikuks vigastustele[2].
Anatoomia
[muuda | muuda lähteteksti]Luud
[muuda | muuda lähteteksti]Õla moodustavad kolm peamist luud:
- Õlavarreluu: pikk luu, mis ulatub õlast küünarnukini.
- Abaluu: kolmnurkne lame luu, mis paikneb selja ülaosas ja moodustab õlaliigese pesa.
- Rangluu: S-kujuline luu, mis ühendab rinnaku abaluu kaudu õlavarreluuga[2].
Liigesed
[muuda | muuda lähteteksti]Õlas on mitu liigest, mis võimaldavad mitmesuunalist liikumist:
- Õlaliiges: kuul-pesa tüüpi liiges, mis ühendab õlavarreluu pea ja abaluu glenoidiõõnsuse[3]. See liiges võimaldab suurt liikuvust, kuid on vähem stabiilne.
- Akromioklavikulaarliiges: ühendab abaluu akromioni ja rangluu.
- Sternoklavikulaarliiges: ühendab rangluu rinnakuga.
- Abaluurindmiku liiges: mitteklassikaline liiges, kus abaluu liigub rinnakorvi suhtes[4].
Lihased ja kõõlused
[muuda | muuda lähteteksti]Õla liikumist ja stabiilsust tagavad mitmed lihased ja kõõlused:
- Rotaatormansett: nelja lihase rühm, mis stabiliseerib õlaliigest ja võimaldab pöörlemist[5].
- Deltalihas: katab õlaliigest ja võimaldab käe tõstmist.
- Pektoralis major ja latissimus dorsi: suured lihased, mis osalevad käe liigutamises ette, taha ja küljele[6].
Kõhr ja sidemed
[muuda | muuda lähteteksti]- Glenoidlabrum: fibro-kõhrjas struktuur, mis süvendab abaluu glenoidiõõnsust ja suurendab õlaliigese stabiilsust [3].
- Liigesekapsel: ümbritseb õlaliigest ja sisaldab sünoviaalvedelikku, mis vähendab hõõrdumist.
Funktsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Õlg võimaldab mitmesuguseid liigutusi:
- Fleksioon ja ekstensioon: käe liigutamine ette ja taha.
- Abduktsioon ja adduktsioon: käe liigutamine kehast eemale ja keha poole.
- Sisemine ja välimine rotatsioon: käe pööramine sissepoole ja väljapoole.
- Circumduktsioon: käe ringliikumine.
Õla suur liikuvus võimaldab keerukaid tegevusi, nagu viskamine, tõstmine ja ronimine[7].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Otsing - õlg". sonaveeb.ee. Vaadatud 28. aprillil 2025.
- ↑ 2,0 2,1 "How Your Shoulder Joint Works". Cleveland Clinic (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 27. aprill 2025. Vaadatud 28. aprillil 2025.
- ↑ 3,0 3,1 "The Shoulder Joint - Structure - Movement - TeachMeAnatomy". teachmeanatomy.info. Vaadatud 28. aprillil 2025.
- ↑ "Anatomy of the Shoulder | UT Health Physicians". uthscsa.edu. Vaadatud 28. aprillil 2025.
- ↑ "The 4 Muscles That Make Up the Rotator Cuff". Verywell Health (inglise). Vaadatud 28. aprillil 2025.
- ↑ https://my.clevelandclinic.org/health/body/21798-shoulder-muscles.
{{netiviide}}
: puuduv või tühi pealkiri:|pealkiri=
(juhend) - ↑ "Shoulder Pain and Common Shoulder Problems - OrthoInfo - AAOS". www.orthoinfo.org. Vaadatud 28. aprillil 2025.