Juriidiline fakt

Juriidiline fakt on konkreetne eluline asjaolu, millega õigusnorm seob õigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise. Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis.

Selliseid fakte nimetatakse juriidilisteks põhjusel, et need toovad kaasa teatud õiguslike tagajärgi. Lisaks sellele juriidilised faktid tekitavad koos õigusnormidega tsiviilsuhetes osalejatel subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.

Juriidilise fakti tunnused

Juriidilise fakti tunnusteks on:

• konkreetne elutingimus, mis on väljendatud väljaspool ja on teatud aja jooksul tegelikult olemas;
• õigusriigis sätestatud asjaolu, mis määrab kindlaks õiguslikud omadused;
• fakt, mis sisaldab teavet teatud tüüpi sotsiaalsete suhete kohta;
• nende asjaolude olemasolu, mis põhjustab teatavaid õiguslikke tagajärgi.

Juriidilise fakti liigid

Juriidiliste faktide liigitamise alus on nende seos inimese teadvuse ja tahtega. Juriidilised faktid jagunevad sündmusteks ja tegudeks.

• Sündmused on juriidilised faktid, mille toimumine ei sõltu subjekti tahtest ja teadvusest. Näiteks inimese loomulik surm.

• Teod on juriidilised faktid, mis on sõltuvuses õiguse subjektide teadvusest ja tahtest, kuna neid sooritavad nemad. Teod jagunevad õiguspärasteks ja õigusvastasteks.

- õiguspärase teo puhul käitub õiguslikus olukorras vastavuses objektiivse õiguse nõuetega.

- õigusvastase teo puhul õiguse subjektid ei vii oma käitumist vastavusse õiguse ettekirjutustega.

Mõned teadlased eristavad sündmustele ja tegudele lisaks õiguslikke seisundeid (sugulus, töövõimetus, abielu jne).

Juriidiline toiming on inimeste käitumine olemasolevate õigussuhete raames, mille subjekti tegevusel ei ole konkreetseid õiguslikku tagajärgi.

Juriidilised toimingud on isikute teod, mille toimepanemisega seob seadus õiguslike tagajärgede tekkimise sõltumata nende isikute tahtest, soovist ja kavatsustest.

Kõige illustreerivam näide on teovõimetu isiku õigustoiming, kelle teod ei saa olla õigusaktid, kuid isiku tegevusel võivadolla õiguslikud tagajärjed, näiteks asja või aarde leidmine.

Kui tegu toob kaasa õiguslikke tagajärgi, tunnistatakse selline toiming juriidiliseks. Seega pole tavaline klaasist vee joomine juriidiline toiming.

Õigusliku tagajärje iseloom

Juriidilisi fakte võib liigtada ka selle õigusliku tagajärje iseloomu alusel, mille nende esinemine kaasa toob. Juriidilised fakrid on õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad.

• Õigustmoodustavad juriidilised faktid toovad kaasa subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekke konkreetsel õiguse subjektil. See ei ole õiguse loomine, vaid elutähtis asjaolu, mis moodustab õiguse õiguse subjektile. Näiteks töölevõtt.
• Õigustmuutvad juriidilised faktid muudavad juba olemasolevaid subjektiivseid õigusi või juriidilisi kohustusi. Näiteks abiellumine, lapse saamine.
• Õigustlõpetavad juriidilised faktid toovad kaasa subjektiivsete õiguste ja kohustuste toime lõppemise. Näiteks õiguse subjekti tegevus temale kuuluva õigustuse realiseerimisel või kohustuse täitmisel; ka sündmus (nt inimese surm, omandi hävimine, ülikooli lõpetamine)

Eraldatakse ka neljas juriidiliste faktide liik – komplekssed ehk universaalsed juriidilised faktid.

• Komplekssed juriidilise faktid, mis samal ajal moodustavad, muudavad ja lõpetavad õigussuhteid. Näiteks ülikooli sisseastumine, kohtuotsus, abielu.