Õhtu toob tagasi kõik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Õhtu toob tagasi kõik
Autor Jaan Kaplinski
Illustreerija Mari Kaarma
Kaane kujundaja Jüri Kaarma
Päritolumaa Eesti
Keel Eesti
Žanr Luule
Kirjastaja Eesti Raamat
Ilmumisaeg 1985
Väljaande tüüp Kõvakaaneline
Lehekülgi 111
Mõõtmed ja kaal 124 × 172 mm

"Õhtu toob tagasi kõik" on Jaan Kaplinski kaheksas luulekogu. See ilmus Tallinnas 1985. aastal.

Ilmumine ja vastuvõtt[muuda | muuda lähteteksti]

"Õhtu toob tagasi kõik" avaldati kirjastuselt Eesti Raamat väikese kõvakaanelise väljaandena. Pealkirjaks on tsitaat Sappho luuletusest. Raamatut illustreerivad Mari Kaarma tušijoonistused. Kogus on 107 Kaplinski luuletust, kümme regilaulu Väike-Maarjast, Paidest, Setumaalt, Amblast, Audrust, Rõugest, Kuusalust, Põltsamaalt, Urvastest ja Arukülast, ja veel seitse luuletõlget (Li Bo hiina keelest, Harry Martinson ja Bo Carpelan rootsi keelest, Petronius ladina keelest ja Sappho kreeka keelest). Luulekogu terviktekst on koos regilaulude ja tõlgetega taasavaldatud koondkogus "Kirjutatud" (2000), lk 561–690.

Arvustuses leidis Mati Unt, et "Õhtu toob tagasi kõik" kujutab endast luulevormis päevikut. "Luuletaja omab ülevaadet ja jutustab meile oma muljetest. Hiljem võib nende raamatute järgi saada parema pildi meie ajast kui mõne afektiivse purske kaudu."[1]. Kuigi selle raamatu luuletusi püüti parodeerida,[2], polevat jäljendamine kerge: "retsept on lihtne, kuid mitte igaühele jõukohane. Selle realiseerimiseks peab olema Kaplinski või keegi temataoline."[3]

Ka Viivi Luige arvates oli "Õhtu toob tagasi kõik" autori "elulugu, pihtimus, mõttepäevik... mida matkida, järele teha on võimatu, olemata ise J. Kaplinski". Kaplinski raamatus olevat "Sappho võrdne setu rahvalaulikuga, Li Bo Bo Carpelaniga, kartulivõtt suhkrurookoristusega, surnute tuhk segi tänavukevadise Tartu tänavatolmuga". Kuna autor ei kahetse taga eilset ega ihka midagi homselt, tunneb ta ära käesoleva hetke ilu ja võib seetõttu kuulutada "suurimat vabadust, mis inimesele kättesaadav".[4]

Luuletused[muuda | muuda lähteteksti]

  • Õhtu, tagasi tood (Sappho)
  • Ehatähte, hella tähte (Väike-Maarja)
  • Lumi sulab. Vesi tilgub
  • Läbi keldritoa lae
  • Valge paber ja aeg
  • Teekäänakul enne maanteed
  • Vaatan Harry Martinsoni pilti
  • Öö tuleb, lapsed magavad
  • Päike on tõusnud
  • Oli kärekülm talveõhtu
  • Teadmine on mulle alati
  • Hiina kiri (ENEKE'sest)
  • Pesu ei saa kunagi pestud
  • Hääled: Külmutuskapi surin
  • Kus me lääme vasta ööda (Paide)
  • Hakkasime pojaga koju tulema
  • Juba aastaid
  • Kevad on käes
  • Võiks öelda
  • Tulin Tähtverest
  • Mõeldes Idamäest (Li Bo)
  • Päike paistab punasele seinale
  • Oma esimest lugu
  • Pesin all vannitoas
  • Mõtlen taas loetule
  • Ei ole kodune siin
  • "Lambid on erinevad..."
  • Kevad on täiesti käes
  • Tuul õõtsutab sirelioksi
  • Igatsus Pikal Väraval (Li Bo)
  • Saatsin Yunichiro Tallinnasse
  • Inimesed tulid turult
  • Märtsiõhtu (Harry Martinson)
  • "Me armastasime koos..."
  • Ma mäletan
  • Aiaasemel oli paar raagus sõstrapõõsast
  • Ma ei tea, kas iga usklik
  • Vihma sajab
  • Õtak om iks õnneline (Setu)
  • Hommikul paistis päike
  • Voodiriietes, seinas ja põrandas
  • Sain kord Fidži saartelt
  • Taevas pilvedega
  • Kolmas mai
  • Kythera, Milos, Kea
  • Neli ja pool tonni
  • Hommik oli vilu
  • Võiksin öelda
  • Õhtutaeva kuma
  • Õhtu (Bo Carpelan)
  • Õhtul läheb jälle külmaks
  • Piima tooma minnes
  • Paar tundi lõikasin taskunoaga
  • Kuuloomise aegu
  • Nii ammu pole
  • Naine lastega ostis jäätist
  • Me elame lapsepõlve
  • Leedripuud, mis rästad on külinud
  • Kord kevadisel hommikupoolikul
  • Õhta tuleb, hilja jõuab (Ambla)
  • Ma kirjutan iga päev luuletuse
  • Läksime maanteed mööda
  • Hommikul kell kuus
  • Rääkisin Jumalannast
  • Nagu ei saaks kopsud
  • Mu täsi tundis neid
  • Õhta, õhta, õed hellad (Audru)
  • Taevas on pilves
  • Kuskil Tartu ja Tallinna vahel
  • Hämar on juba
  • Vaikus on alati siin
  • Uned, mis varjumänguga (Petronius)
  • Õtak tule, hämär hällis (Rõuge)
  • See teine elu
  • Kahe rajuiili vahel
  • Ei taha enam
  • Loojuva päikese paistel
  • Alles hämaras
  • Viimane pilv läheb
  • Vihm jääb järele
  • Looduse tagasitulemine
  • Võtta ämblik võrgust
  • Priit mängis pilli
  • Jälle räägib keegi kuskil
  • Tänavu suvel
  • Nüid ilus vilulla veerda (Kuusalu)
  • Ma ei tea
  • Vihma ootamine
  • Maailmu on nii palju
  • Nad muudkui kirjutavad
  • Mõttetu on rääkida
  • Ei ole Jumalat
  • Vallikraavi tänavas
  • Luuletuse sünd
  • Samavõrd kui inimene
  • Lastel tulevad ja lähevad palavikud
  • Maailm ei koosne
  • Musta-valgetkirju kass
  • Destruktivität ist das Ergebnis
  • Vili on lõigatud
  • Hoia end peos
  • Vahel ma näen nii selgelt
  • Mis viga vilulla veerda (Põltsamaa)
  • See sügissuvi
  • Mu väike tütar
  • Nii palju naisi
  • Teispool akent
  • Dialektika on dialoog
  • Täiskuu Piigaste pool
  • Laul kuust Yomei mägedes (Li Bo)
  • Mis on luules peamine
  • Kartulid on võetud
  • Õdak tulli, õnnis tulli (Urvaste)
  • Ma olen Toomel sündinud
  • Kivisöetuhka ja vanu värvipüurke
  • Rääkisin üliõpilastele
  • Veel kirjutada
  • Lapsest saadik olen
  • Kõrtest ja männikoore-ebemetest
  • Ida ja Lääne piir
  • Minu Tartu on
  • Ei teagi, kas
  • Prussakas kõnnib õhtuvaikuses
  • Luule on nagu rohelus
  • Kus me lähme vasta ööda (Aruküla)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Mati Unt, "Silm parajasti seletamas". Looming nr 9, 1985, lk 1278.
  2. Sirp ja Vasar 28. 6. 1985.
  3. Mati Unt, "Silm parajasti seletamas", lk 1277.
  4. Viivi Luik,"Mõni sõna haldjarüütel Tam Lin'ist ja talutüdruk Tiiust". Keel ja Kirjandus nr 8, 1985, lk 555–556.