Ísafjörður
| Ísafjörður | |||
|---|---|---|---|
|
| |||
| |||
|
Vaade Ísafjörðurile | |||
|
Pindala: 23,4 km² | |||
| Elanikke: 2705 (2025) | |||
|
| |||
| Koordinaadid: 66° 4′ N, 23° 9′ W | |||

Ísafjörður (islandi keeles 'jääfjord') on linn Islandil, Vestfirðiri piirkonna ja Ísafjarðarbæri valla halduskeskus ja suurim linn. See asub Skutulsfjörduri fjordi ääres, mis on osa suuremast Isafjarðardjúpi fjordist.
Kõige tähtsam transpordikeskus linnas on sadam. Sadama kaudu on linnal parvlaevaühendus naaberasulatega ja aeg-ajalt saabub sadamasse reisilaevu turistidega. Maantee abil on linn ühendatud 15 km kaugusel loodesse jääva Bolungarvíkiga ja Súðavíkiga idas. 1996. aastal valminud üherealine Vestfirðiri tunnel viib Flateyri ja Suðureyri juurde, samuti valla lõunaossa. Ísafjörðuril on lennujaam, kust toimuvad regulaarlennud Reykjavíkki.
Ísafjörðuri elanike peamine tegevusala on kalapüük ning ta on üks Islandi suurimaid kalanduskeskusi. Alates 1980. aastatest, mil kalanduses algas poliitiliste piirangute ja kalavarude vähenemise tõttu allakäik, on linna elanike arv järjekindlalt vähenenud.
Hoolimata väikesest elanike arvust näeb Ísafjörður linlik välja. Linnas on haigla, kultuurikeskus, muusikakool, kunstigalerii ja raamatukogu.
Ísafjörðurist on pärit Ólafur Ragnar Grímsson, kes oli aastatel 1996–2016 Islandi president.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Landnámabóki (Islandi asustamise raamatu) järgi rajas esimese asula Skutulsfjörduri rannale Helgi Magri Hrólfsson 9. sajandil.
16. sajandil sai Ísafjörður väliskaubanduse sihtpunktiks. Sel ajal olid linnas tavalised nõiaprotsessid ning hulk inimesi pagendati linnast Hornstrandiri poolsaarele, kus praegu asub rahvuspark. 1786. aastal moodustati linna ümber vald.
Kohalikus vabaõhumuuseumis säilitatakse Islandi vanimat maja, mis on ehitatud 1734. aastal. Tollest sajandist on säilinud veel kolm puumaja. Peamiselt ehitasid need välismaised kaupmehed.