Ágúst H. Bjarnason

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ágúst H. Bjarnason (20. august 187522. september 1952 Reykjavík) oli teerajaja Islandil psühholoogia õpetamises ning esimene, kes islandi keeles psühholoogiaalaseid raamatuid kirjutas. Ta oli ka filosoof ja Islandi Ülikooli professor. Tema vanemad olid Bíldudaluri kaupmees Hákon Bjarnason ja Jóhanna K. Þorleifsdóttir.[1]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Revolutsiooniline hetk Islandi psühholoogia ajaloos saabus siis kui Ágúst H. Bjarnason ja Guðmundur Finnbogason asusid Kopenhaageni Ülikooli psühholoogiat ja filosoofiat õppima. Nad mõlemad lõpetasid oma magistriõpingud aastal 1901 ja seejärel doktoriõpingud aastal 1911 ning nende mõlema peaaineks oli psühholoogia. Lisaks Taanile täiendas Ágúst oma haridust ka Prantsusmaal. Nii Ágúst H. Bjarnasoni kui Guðmundur Finnbogasoni mentor oli Harald Høffding. Ágústi doktoritöö käsitles prantslasest filosoofi Jean-Marie Guyau'd.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Doktoritöö kaitsmisega samal aastal sai temast ka 1911. aastal rajatud Islandi Ülikooli filosoofiateaduskonna esimene filosoofia- ja psühholoogiaprofessor. Aastatel 19181928 oli ta ka ülikooli rektor. Seejärel oli ta aastani 1944 kooli Gagnfræðaskóla Reykvíkinga direktor. Ta suri 1952. aastal Reykjavíkis.[1]

Pärand[muuda | muuda lähteteksti]

Oma elu jooksul jõudis Ágúst H. Bjarnason kirjutada suure hulga artikleid ja raamatuid (sealhulgas filosoofiaõpikuid). Tema 1924. aastal ilmunud psühholoogia käsiraamat jäi paljudeks aastateks sellealaste teadmiste allikaks nii üliõpilastele kui lihtsalt psühholoogiast huvitatutele.[2] Muuhulgas tegelesid tema kirjutised inimese vaimu uurimise ajaloo, loogika, üldise psühholoogia ja eetikaga.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Ágúst H. Bjarnason. Vaadatud 28.04.2014.
  2. "The IUPsyS Directory: Major Research Institutes and Departments of Psychology". Géry d'. Ydewalle. Taylor & Francis, 1993.