IP-aadress: erinevus redaktsioonide vahel
P rm cross-wiki spam |
|||
| 62. rida: | 62. rida: | ||
* [http://www.ip-adress.com Interneti teenusepakkuja asukoha määraja IP-aadressi järgi (kasutaja asukoha määraja)] (''inglise keeles'') |
* [http://www.ip-adress.com Interneti teenusepakkuja asukoha määraja IP-aadressi järgi (kasutaja asukoha määraja)] (''inglise keeles'') |
||
* [http://www.google.com/intl/en/ipv6/#utm_campaign=en&utm_source=en-ha-na-us-bk&utm_medium=ha&utm_term=google%20ipv6 Google üle IPv6 võrgu] |
* [http://www.google.com/intl/en/ipv6/#utm_campaign=en&utm_source=en-ha-na-us-bk&utm_medium=ha&utm_term=google%20ipv6 Google üle IPv6 võrgu] |
||
* [http://www.show-ip.org/ Show IP] |
|||
* [http://www.pcworld.com/article/18827/youtube_turns_on_ipv6_support_net_traffic_spikes.html Youtube-i IPv6 tugi] |
* [http://www.pcworld.com/article/18827/youtube_turns_on_ipv6_support_net_traffic_spikes.html Youtube-i IPv6 tugi] |
||
*RFC 3513 |
*RFC 3513 |
||
Redaktsioon: 28. september 2011, kell 13:41
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
IP-aadress (inglise keeles Internet protocol address) on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik ülemaailmselt unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit.
IPv4
Pikemalt artiklis IPv4
IPv4 aadress koosneb neljast 8-bitisest (256 erinevat väärtust) osast, mis kirjutatakse nelja omavahel punktidega eraldatud arvuna (näiteks 255.255.255.255). Iga arv on täisarv vahemikus 0...255 ja ta vastab 8 kohale aadressi kahendüleskirjutuses.
Kui selline aadress on teada, võib selle kirjutada brauseri aadressiribale. Et see on tülikas, sisestatakse enamasti tavapärane aadress, näiteks www.seb.ee, ning lastakse see DNS-i serveril tõlkida IP-aadressiks.
Kasutatakse A-, B-, C-, ja D-klassi IP-vahemikke. A-klassi vahemikel saab muuta kõikide aadressiosade väärtusi, B-klassil on muudetavad aadressi kolm viimast osa, C-klassil kaks viimast osa ja D-klassil ainult viimane osa. A-, B- ja C-klassi aadressid on rahvusvaheliste kokkulepetega jaotatud kasutajagruppidele, näiteks suurfirmad ja riigid jne. Need on konkreetsed interneti IP-aadressid. Viimane, D-klass, on vaba ning mõeldud kasutamiseks kohtvõrkudes. Lisaks IP-aadressile on vajalik Subnet Mask, mis määrab ära võrgu suuruse.
IP-aadresse loob ja korraldab IANA.
IP-aadressid võivad olla staatilised või dünaamilised. Staatilised (st fikseeritud) aadressid on näiteks serveritel. Teistel veebisõlmedel, sealhulgal enamikul eraarvutitel, on dünaamiline (st ajutine) IP-aadress, mis talle antakse võrku sisselogimisel. Selleks kasutatakse DHCP teenust, mida pakub näiteks lairibaühendusi pakkuv ettevõte.
IPv6
- Pikemalt artiklis IPv6
Praegu kasutatakse IPv4 (IP version 4), mis kasutab 32-bitist adresseerimist ja tulevikus IPv6 (IP version 6), millel on 128-bitine adresseerimine. Viimane on kirjeldatud RFC 3513-s.
Sellega kasvab võimalike IP-aadresside arv umbes 4,3 miljardilt arvuni 3,4×1038, mis on praktiliselt piiramatu arv.
On olemas saidid, mis juba praegu võimaldavad juurdepääsu IPv6-protokolli kaudu, näiteks YouTube ja Google.
Esialgu kasutatakse IPv6 ja IPv4 rööbiti. IPv6 võeti kasutusele 2004.
Lisaks IP-aadresside arvu kasvule võimaldab IPv6 ka palju suuremat turvalisust kui IPv4, sest see võimaldab aadressi saatmisel šifreerida. Samuti lihtsustab see võrkudevahelist andmesidet.
IPv6 aadressid kirjutatakse 8 neljast kuueteistkümnendnumbrist koosneva rühmana; need eraldatakse koolonitega, näiteks:
- 173E:3A4A:018BA:AAC1:8701:BB52:0001:0005
Kohtvõrk
Kohtvõrkude IPv4-aadressideks on kokkuleppeliselt RFC 1918 järgi klasside kaupa järgmistes vahemikes:
- A – 10.0.0.0 - 10.255.255.255
- B – 172.16.0.0 - 172.31.255.255
- C – 192.168.0.0 - 192.168.255.255
Kohtvõrkude IPv4-aadressid ei ole unikaalsed, vaid erinevates kohtvõrkudes on arvutid samade IPv4-aadressidega. Näiteks firma "Y" ja firma "X" kohtvõrkudes on arvutid, millede IPv4-aadressid on mõlemad "192.168.1.2", kuid kuna "Y" ja "X" kohtvõrgud on üksteisest eraldatud, siis IPv4-aadresside konflikti ei teki. Ruuterid ei edasta siseliikluseks mõeldud pakette välisvõrku kui just tegemist ei ole virtuaalse kohtvõrguga. Vt ka NAT
| Suurus | IP addresside vahemik | IP aadresside arv | Klassi kirjeldus | Suurim CIDR plokk | Kommentaarinõue |
|---|---|---|---|---|---|
| 24 bitti | 10.0.0.0 – 10.255.255.255 | 16 777 216 | 10.0.0.0/8 | RFC 1597 (iganenud) RFC 1918 | |
| 20 bitti | 172.16.0.0 – 172.31.255.255 | 1 048 576 | 172.16.0.0/12 | ||
| 16 bitti | 192.168.0.0 – 192.168.255.255 | 65 536 | 192.168.0.0/16 |
Kohalik
Kohalik host viitab alati tagasiside (ingl loopback) IP-aadressile, mis RFC 3330-s ja RFC 3513-s on määratud järgnevalt:
- IPv4-s on 127.0.0.1
- IPv6-s on ::1
Aadressi "127.0.0.1" kasutavad arvutisse installeeritud interneti suunalised rakendused - näiteks serverid. Kui arvutisse on installeeritud veebiserver ja veebilehitseja aadressribale trükkida "127.0.0.1", siis veebilehitseja kuvab selle veebiserveri põhilehekülje.