Iron Maiden: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 16. veebruar 2011, kell 20:13

Iron Maiden on briti metal bänd. Iron Maiden sai tuntuks oma intelligentsete laulusõnade, meloodiliste riffide ja omapärase metalli käsitlusega.

Bändi ajalugu

Aastad 1975–1979

Ansambel sai alguse 1975. aastal, kui basskitarrist Steve Harris, kes oli varem mänginud vähetuntud bändides Gypsy's Kiss ja Smiler otsustas luua uue bändi.

Nime jaoks saadi inspiratsiooni keskaegsest piinariistast raudneitsist, mille nimi on inglise keeles iron maiden.

Bändi algusaegadel muutus koosseis pidevalt, 1970. aastate lõpus mängis Maiden 12 erineva koosseisuga. Sealjuures, alates 1975. aastast on bändis olnud 5 erinevat vokalisti: Paul Day, Dennis Wilcock, Paul Di'Anno, Blaze Bayley ja Bruce Dickinson. Algsest koosseisust on tänase päevani alles vaid kaks meest: Steve Harris ja kitarrist Dave Murray.

Bänd alustas mängimist veidi pungiliku hevimetalliga Ida-Londoni pungiklubides. Maiden kogust kohalikku kuulsust ja 1978. aastal andis välja esimese plaadi nimega "The Soundhouse Tapes", mille 5000 eksemplari müüdi maha alla nädalaga. "Soundhouse Tapes" sisaldas kolme demolaulu: "Prowler", "Invasion" ja "Iron Maiden". Üllitise müügiedu andis bändile võimaluse sõlmida plaadifirma EMI-ga viieplaadise lepingu (mis kestab siiani). See oli uskumatu edu noorele ansamblile.

Aastad 1980–1982

Iron Maideni esimene stuudioplaat "Iron Maiden" saabus plaadipoodidesse 1980. aastal. Bänd otsustas siis võtta enda hulka ka kittarrist Adrian Smithi, kes mängib Maidenis ka praegu.

Maiden tuuritas koos legendaarsete metalbändide Judas Priest´i ja Kiss'iga, olles nende soojendusesinejaks, mis suurendas Maideni populaarsust veelgi.

Seoses bändi juba kolmanda vokalisti Paul Di'Anno narkosõltuvusega otsustati ta asendada Bruce Dickinsoniga, kes on jäänud Iron Maideni lauljasümboliks. Temaga üllitati ka uus, järjekorras kolmas album "The Number Of The Beast", mida loetakse absoluutsesse metali klassikasse. See sisaldas kaheksat lugu, millest kolm tuntumat on plaadi nimilugu "The Number Of The Beast", "Hallowed Be Thy Name" ja "Run To The Hills".

Bändi Ameerika-tuuri ajal hakkasid sealsed kristlikud kogukonnad neid plaadi nimiloo tumedate laulusõnade pärast satanistideks sõimama.

Aastad 1983–1988

1983. aastal võeti grupi liikmeks trummar Nicko McBrain, kes mängib seal siiani. Järgmise kolme aasta jooksul anti välja kolm väga tugevat stuudioplaati "Piece Of Mind", "Powerslave" ja "Somewhere in Time". Tuntuimad lood on "2 Minutes to Midnight", "Aces High", ja "Rime of the Ancient Mariner" Powerslave 'ilt, "Wasted Years" Somewhere In Time'lt ja "Flight Of Icarus" ja "The Trooper" Piece Of Mind-ilt.

Lisaks avaldati 1985. aastal nende esimene live-plaat "Live After Death".

1986. aastal tuli välja nende kuues stuudioalbum "Somewhere in time". Selle tugevad palad oli "Wasted Years" ja "Heaven Can Wait".

1988. aastal anti välja Maideni seitsmes stuudioalbum pealkirjaga "The Seventh Son of a Seventh Son". See põhines Orson Scott Card'i raamatul "Seventh Son" ja kasutas uusi võtteid nagu näiteks süntesaatori kasutamine metal-albumil.

Aastad 1989–1993

1990. aastal tabas bändi tagasilöök, kittarrist Adrian Smith lahkus bändist otsustades sooloprojekti kasuks. Esimest korda viimase seitsme aasta jooksul pidi bänd jälle oma koosseisu muutma. Smithi asemele võeti Janick Gers, endine Gilliani kitarrist.

Kaheksas stuudioplaat "No Prayer for the Dying" 1990. aastal avaldati küll veel koostöös Adrianiga, kuid sellest ajast edasi polnud temast enam suurt midagi kuulda. No Prayer for the Dying sisaldas Maideni siiani ainukest edetabelite absoluutsesse tippu (ehk kohale nr.1) jõudnud pala "Bring Your Daughter To The Slaughter".

1992. aastal ilmus üheksas stuudioalbum "Fear of The Dark", mille nimilugu on fännidele tõeline maiuspala.

Fännide pahameele teenis aga ära legendaarse häälega Bruce Dickinsoni otsus 1993. aastal bändist lahkuda.

Aastad 1994–1999

Pärast sadade lauljate katsetamist otsustas Maiden 1994.a palgata Dickinsoni asendajaks järjekorras viienda laulja bändis – Blaze Bayley.

Aastal 1995 ilmus bändi kümnes stuudioalbum "The X Factor". Bändi alustala Steve Harris'el oli nende lugude kirjutamise ajal tõsiseid probleeme perega ja selletõttu oli plaat ka veidi depressiivsem. Lisaks oli see ka Blaze Bayley proovikivi. Plaadi avalugu, 11 minutiline "Sign of the Cross" on metaliklassika. Üldiselt aga ei võetud uut lauljat fännide poolt kuigi hästi vastu ning pärast Maideni 11.-nda stuudioalbumi "The Virtual XI" suhtelist läbikukkumist ja pärast avastust et uue laulja hääl ei pea pidevalt tuuritava bändi tiheda kontsertgraafikule vastu, otsustati mehele 1999. aastal kinga anda.

Aastad 1999–2006

1999. aastal saabus Maideni taassünd. Bänd teatas, et nii Adrian Smith kui ka Bruce Dickinson ühinevad taas bändiga. Niisiis oli Maiden taas kaheksakümnendate kooseisus pluss Janick Gers. See taassündinud metalikuningas kolme kitarristiga andis endast märku 2000. aastal kaheteistkümnenda stuudioalbumiga "Brave New World". Sellele järgnes samuti edukas "Dance of Death" 2003. aastal ja 2004.aastal singel "No More Lies" kus on laulmist proovinud ka Iron Maideni trummar Nicko McBrain.2006. aasta 28. augustil jõudis ka Eesti plaadilettidele uus, 14. stuudioplaat "A Matter of Life and Death" eduka singliga "The Reincarnation of Benjamin Breeg".

Aastad 2007–2009

5. septembril 2007, bänd teatas et läheb tuurile.Tuuri nimeks sai Somewhere Back In Time World Tour, mis seoundub DVD'ga ja kontsert plaadiga Live After Death .Tuuri lava kujunduseks valiti Powerslave ,sest selle 1980 nenda edu oli uskumatu. Tuur algas Mumbais, Indias 1. veebruaril 2008, kui bänd mängis oli fänne kohal ligi 30 000. Esimene osa reisist koosnes 24-st kontsertist 21 linnas, reisil üle 50 000 miili on bändi endale renditnud lennuki "Ed Force One" mida juhtis Bruce koos abi lenduriga. 12. mail bänd lasi välja uue kompileeritud albumi pealkirjaga Somewhere Back In Time 1986–2008. See hõlmab lugusid 1986-ndast aastast samanimelise debüütalbumi Somewhere Back In Time ja 1988 Seventh Son Of A Seventh Son'i lugusid sealhulgas mitmeid live versioone Live After Deathi tuurilt. Viimane osa tuurist toimus veebruaris ja märtsis 2009.Bändi esimesed esinemised Peruus ja Ecuadoris ja nende esimesed esinemised Uus-Meremaal mis toimusid 16 aastat tagasi olid ka kavas. Lõppetapi tuuri viimane kontsert toimus Floridas.20. jaanuaril 2009, bänd teatatas, et nad olid valmis välja laskma täispikka dokumentaalfilm mida hakkati näitama kinodes alates 21. aprillist 2009. Pealkirjaga Iron Maiden: Flight 666, film oli filmitud "Somewhere Back In Time"tuuri ajal veebruaris ja märtsis 2008. Flight 666'e kaasprodutsent on Banger Productions ja ilmus Universal Music Group USAs ja EMI Records abil ka mujal maailmas. Oma live esituse ajal São Paulos, 15. märtsil 2009, Bruce teatas laval, et sõu oli suurim oma karjääri ajal üldse. Tegelikult oli fänne u 100 000 inimest .Osavõtjate poolest oli see suurem kui Tšiili sõu (peaaegu 60 000 fännid) korraldajate sõnul.

Bändi liikmed

Bruce Dickinson laulja (1981–1993, 1999-tänaseni)
Dave Murray kitarr (1975–1976, 1977-tänaseni)
Janick Gers kitarr (1990-tänaseni)
Adrian Smith kitarr (1980–1990, 1999-tänaseni)
Steve Harris basskitarr ja klahvpillid (1975-tänaseni)
Nicko McBrain trummid (1983-tänaseni)

Diskograafia

Stuudioalbumid

Kontsertalbumid

1985: Live After Death
1992: Live at Donington
1993: A Real Live One
1993: A Real Dead One
1998: A Real Live Dead One
2002: Rock in Rio
2002: Beast Over Hammersmith
2002: The BBC Archives
2005: Death on the Road
2009: Flight 666

Kogumikud

1990: The First Ten Years
1996: Best of the Beast
1999: Ed Hunter
2002: Edward the Great
2005: The Essential Iron Maiden

Välislingid

Ametlik koduleht

Musikpedia: Iron Maiden

Mall:Link FA

@@ 108. rida: / 108. rida: @@
 ==Välislingid==
 [http://www.ironmaiden.com/ Ametlik koduleht]
+* [http://www.musikpedia.net/2010/12/iron-maiden-inglaterra-heavy-metal.html Musikpedia: Iron Maiden]
 [[Kategooria:Suurbritannia ansamblid]]