Pidula mõis
Pidula mõis (saksa keeles Piddul) oli rüütlimõis Kihelkonna kihelkonnas Saaremaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Saaremaa valda Saare maakonnas.
Mõisa keskus asus Pidula külas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Pidula mõisa rajas 16. sajandi lõpus Joachim Stärke.
Perekonnasidemeid mööda läks mõis 17. sajandi alguses Stackelbergidele, kelle kätte jäi mõis kuni 1772. aastani. Mõisas on sündinud Eestimaa rüütelkonna peamees ja vabahärra Adam Friedrich von Stackelberg.
1772. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus mõis Tollide suguvõsale. Viimane võõrandamiseelne omanik oli vabahärra Bernhard von Toll.
XVII sajandi teisel poolel olid Pidula mõisa valdused äärmiselt killustunud, koosnedes 537 eraldi maatükist. [1]
Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]
Mõisa peahoone rajati tõenäoliselt 1728. aastal. Ühekorruseline kivihoone on Saaremaale iseloomulikult lihtsas barokkstiilis. Kahe sambaga portikus ja tiibhoone pärinevad 19. sajandist.
Peahoone ühes ruumis on säilinud maalingutega talalagi.
Endine härrastemaja jäi 1970. aastatel pärast kooli sulgemist tühjaks ja lagunes.
Säilinud on ka mitmeid kõrvalhooneid ning mõisapargis on muistse Pidula linnuse jäänused – ringvallid.
Tänapäeval on mõisakompleks eravalduses ja seda on osaliselt taastatud.
Valitsejamaja renoveeriti 2012. aastal täielikult ning müüd asub seal kuue majutustoaga hotell.
Pidula mõisnike linnamaja[muuda | muuda lähteteksti]
Kuressaares Pikk tänav 44 asus kuni 2009. aastani Pidula koda ehk siis Pidula mõisnike linnamaja, mis oli ehitatud aastal 1543. Vanima allesoleva hoone Kuressaares, millest vanem on vaid Kuressaare linnus ise, mille puhul muinsuskaitse on nõudnud renoveerimist, lammutas ilma muinsuskaitse loata selle omanik (Linna üks vanimaid hooneid lammutati omavoliliselt).
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Saarte Hääl nr. 227 (4022)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pidula mõisast Eesti mõisaportaalis
- Mõisa koduleht
- Elvi Vahter. Pidula mõisa tuleb nelja tärni hotell Meie Maa, 3. aprill 2007
- Aare Laine. Pidula mõisa hoov peitis ligi sada aastat verist saladust. Saarte Hääl, 26. mai 2010