Mine sisu juurde

Suhhoi Su-57

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt PAK FA)
Su-57
Su-57
Tüüp hävituslennuk
Tootja Amuuri-äärse Komsomolski lennukitehas
Disainer Suhhoi
Esmalend 29. jaanuar 2010 (14 aastat tagasi)[1]
Hetkeseis tootmises ja teenistuses 2020
Põhikasutaja Venemaa
Toodanguarv 18
Reisijaid 1
Pikkus 19,8 m
Tiivaulatus 14 m
Tippkiirus ca 1800 km/h
Lennukaugus 5000 km

Suhhoi Su-57 (vene keeles Су-57; Suhhoi tähistus on T-50; NATO koodnimi Felon) on Venemaa Suhhoi konstrueerimisbüroos projekteeritud ühekohaline ülehelikiiruseline viienda põlvkonna hävituslennuk. Tegemist on kahemootorilise mitmeotstarbelise varghävitajaga, mille ehitamisel on kasutatud Stealth-tehnoloogiat.

Ajaloost[muuda | muuda lähteteksti]

1979. aastal otsustas Nõukogude Liit luua järgmise põlvkonna hävituslennukid, mis kavatseti kasutusele võtta 1990. aastatel, asendamaks MiG-29 ja Su-27 hävitajaid. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist hilines rahapuuduse tõttu arendusprojekti elluviimine ja uue prototüübi esimene lend toimus alles 2000. aastal, olles üheksa aastat graafikust maas.[2] Suurte arenduskulude tõttu tühistati varasemad programmid ning alustati tööd uue järgmise põlvkonna hävitajate programmiga PAK FA ("ПАК ФА"; Перспективный авиационный комплекс фронтовой авиации; 'rindelennuväe perspektiivne lennunduskompleks'), mille loodava lennuki esialgne nimi oli I-21 ("И-21").[3] Lennukatsetused pidid algama 2007. aastal.[4]

2004. aasta detsembris valmis T-50 ideekavand, mille kinnitas Venemaa kaitseministeerium. Programmi rahastamine algas 2005. aastal ja suurenes 2006. aastal, kui oli käimas detailse projekti koostamine. 2007. aastal teatati, et programmi arendusetapp on lõppenud ja alustatakse esimese katsetamiseks mõeldud lennuki ehitamist.[5] 2009. aastal kiideti lennuki projekt ametlikult heaks. Esimese prototüübi lennuki T-50-1 katselend toimus 29. jaanuaril 2010.[6]

Suhhoi T-50 sai 2017. aasta juulis nimeks Su-57.[7] Seeriatootmist oli loodetud alustada 2016. aastal ning Kaitseministeerium plaanis 2020. aastaks soetada 52 lennukit ja 2025. aastaks veel 150–160 lennukit. Plaane kärbiti 2015. aastal kõvasti, kuna lennuki testimisel ilmnesid tehnilised probleemid.[8]

15. mail 2019 muutus hankeplaan aga uuesti, kui Venemaa president Vladimir Putin teatas, et aastaks 2028 ostetakse Suhhoilt ja tarnitakse Venemaa õhu- ja kosmosejõudele 76 lennukit. Lennukite seeriatootmine algas 2019. aasta juulis ning esimesed lennukid plaaniti tarnida aasta lõpuks, kuid pärast esimese tootmislennuki allakukkumist anti järgmine hävitaja üle alles 2020. aasta detsembris. 2022. aasta lõpuks oli üle antud 6 lennukit Su-57 ja 2023. aasta lõpuks veel 12 lennukit.[9]

Alates 2022. aastast on Venemaa kaitsetööstusele kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid takistanud Su-57 hävitaja arendust ja tootmist, kuna Venemaa ei saa importida Euroopa Liidust ega mujalt arenenud riikidest pooljuhte ja kõrgtehnoloogilisi seadmeid.[10]

Katsetamine[muuda | muuda lähteteksti]

Su-57 katsed koosnesid PI eelkatsetest (vene keeles ПИ , lühend sõnadest Предварительные испытания), mille Suhhoi viis läbi Gromovi Lennuuuringute Instituudis ning seejärel kootöös Žukovski instituudiga kolmes põhietapis (GSI, vene keeles: ГСИ , lühend sõnadest Государственные совместные испытания), mille viis läbi Kaitseministeerium Riiklikus Lennukatsekeskuses Aktjubinskis.[11] GSI-1 valmimise tulemusel tuli heaks kiita õhusõiduki lennukõlblikkus ja GSI-2 lõpuleviimisega missioonisüsteemid ja relvastus.

Varajased lennukatsed näitasid, et katsetuste esimese etapi esialgsel T-50 lennukil oli probleeme konstruktsiooni tugevusega. Kahel esimesel prototüübil purunesid lennukiraamid ja konstruktsiooni tugevdamist teostati üle aasta uue prototüübi rajamiseks.[12] Esimesed kaks prototüüpi testisid lennuomadusi ja põhilisi mehaanilisi süsteeme ning neil ei olnud missioonisüsteeme. Missioonisüsteemide, nagu radar ja elektrooniline sõjapidamise komplekt, testimine algas kolmandast prototüübist alates.

2014. aasta veebruariks oli eelkatsetuste esimene etapp PI-1 lõppenud, kuid selle ajal tekkis tõsiseid probleeme. Lisaks konstruktsioonipuudustele olid lennukil ka mootoriprobleemid, muuhulgas tekkis lennuki prototüübil 2011. aastal iga-aastaselt Moskva lähistel toimuva МАКС lennushow ajal kompressori seiskumine.[13] 2014. aasta juunis sai viies prototüüp pardatulekahju tõttu tõsiselt kannatada, kanti maha ning päästetud osade abil suudeti taastada mittetäielik lennukikere esimese etapi katsetusteks. Tulekahju ja konstruktsiooni ümberprojekteerimise tõttu viibisid nii eel- kui ka riigikatsetused. Katsetuste teine ​​etapp GSI-2 viidi läbi aastatel 2014–2019 ja selles kasutati peamiselt konstruktsiooniliselt tugevdatud esimese etapi lennukeid. Ka relvastuse katsetused hilinesid, välised relvakatsetused algasid 2014. aasta mais ja sisekatsetused 2016. aasta märtsis.

GSI-1 lõpetati 8. veebruaril 2018, ametlik katsetuste lõpetamise allkirjastamine toimus 2018. aasta mais. Pärast enam kui 3500 katselendu pidi GSI-2 valmima 2019. aastaks, kuid see lükati 2020. aastasse, osaliselt esimese tootmisest tulnud lennuki allakukkumise tõttu 2019. aasta detsembris.[14] 28. juunil 2020 teatas TASS, viidates sõjatööstuskompleksi anonüümsetele allikatele, et Su-35 ja Su-57 lennukite rühmaga viidi läbi meeskonnatöö eksperiment.

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

1. märtsil 2018 teatas Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et kaks Su-57 lennukit baseerusid Süürias kaks päeva ja läbisid edukalt katseprogrammi, sealhulgas lahingukatsed, mille käigus kontrolliti relvastuse töökindlust.[15] 25. mail 2018 avalikustas Venemaa kaitseministeerium, et 2018. aasta veebruaris Süüriasse paigutamise ajal tulistas Su-57 lahingus välja tiibraketi, tõenäoliselt X-59MK2. 18. novembril 2018 avaldas kaitseministeerium video hävitajate lendudest ja teatas, et Su-57 sooritas Süürias paiknemise ajal 10 lendu.[16] 2019. aasta detsembris teatas Venemaa relvajõudude kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov, et Venemaa kaitseministeerium katsetas Süürias taas Su-57 ja kõik ülesanded on edukalt täidetud.

25. detsembril 2020 teatas Venemaa kaitseministeerium, et Su-57 asus teenistusse pärast esimese tootmisest tulnud lennuki tarnimist ühele Lõuna sõjaväeringkonna lennurügemendile Lipetskis. Esimene täielikult töökorras 24 lennukist koosnev Su-57 rügement pidi kavade järgi olema moodustatud 2025. aastaks.[17]

2022. aasta mais väitsid Venemaa allikad, et hävitajaid Su-57 kasutati kaks või kolm nädalat pärast Venemaa sissetungi algust Ukrainasse, tabades rakettidega sihtmärke, olles väljaspool Ukraina õhutõrje tegevuspiirkonda. 19. oktoobril 2022 väitis Venemaa armeekindral Sergei Surovikin, kes oli tollane Venemaa kõigi relvajõudude ülem Ukrainas, et Su-57 on Ukraina sõja ajal kasutanud nii õhk-õhk kui ka õhk-maa rakette. Kommertskanalite satelliidipildid näitasid 2022. aasta detsembri lõpus viit Su-57-t, mis oli paigutati Ukrainast umbes 500 km kaugusel asuvasse Aktjubinski õhuväebaasi.

18. veebruaril 2024 andis Su-57 koos paari hävitajaga Su-35 raketilöögi Ukrainas asuvate sihtmärkide pihta, kasutades tiibraketti X-69. Lennukid paiknesid Luganski oblasti kohal.[18] 2024. aasta mais teatasid Ukraina allikad, et Venemaa intensiivistas hävitajate Su-57 kasutamist Ukraina sihtmärkide tabamiseks. Väidetavalt anti õhurünnakuid Kurski, Brjanski ja okupeeritud Luganski oblastite õhuruumidest, kasutades uusimaid tiibrakette X-69.

9. juunil 2024 avaldas Ukraina luure peadirektoraat satelliidipildid, millel on näha väidetavalt kannatada saanud Su-57 Aktjubinski lennuväljal pärast droonide rünnakut õhuväebaasi vastu. Täiendavat infot löögi kohta lisas Vene kanal Fighterbomber, kus täpsustati, et hävitajat kahjustasid šrapnellid. Samas lisati ka, et praegu uuritakse lennuki seisukorda ja määratakse kindlaks, kas seda on võimalik parandada või mitte.[19] ISW teatab, et ühe Su-57 väärtus on hinnanguliselt 35 miljonit dollarit.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Russia's Aerospace Force to get Su-57 fifth-generation fighter jets by year-end" (inglise). TASS. 12.8.2020. Vaadatud 14.8.2020.
  2. Sukhoi S-37 and Mikoyan MFI: Russian Fifth-Generation Fighter Technology Demonstrators. Warbird Tech. Vol. 1. Hinckley, UK: Midland Publishing.
  3. ВВС РФ 2020 (24 сентября 2007). Дата обращения: 20 сентября 2009.
  4. "Russia to test PAK-FA in 2007". Information Telegraph Agency of Russia. 8 June 2005.
  5. Famous Russian Aircraft: Sukhoi Su-57. Gordon, Yefim; Komissarov, Dmitry (2021).
  6. PICTURES & VIDEO: Sukhoi's PAK FA fighter completes first flight. FlightGlobal. Archived from the original on 16 February 2014
  7. Russia's 5th-generation fighter jet named as Su-57. TASS. Archived from the original on 12 August 2017.
  8. Sukhoi: Development of PAK FA is going on without any failures. Archived 23 October 2014 at the Wayback Machine.
  9. u-57 Production Surging to Over 20 Aircraft in 2024. militarywatchmagazine.com. 2 January 2024.
  10. Chip Sanctions Challenge Russia's Tech Ambitions. The Wall Street Journal.
  11. Russian air forces started the state testing of T-50 fighter. Russian Aviation. Archived from the original on 2 June 2014.
  12. Butowski, Piotr (2021). Su-57 Felon. Stamford. UK: Key Books.
  13. Russia shows off Sukhoi T-50 stealth fighter. BBC News. 17 August 2011.
  14. В тайге Хабаровского края упал истребитель Су-57. Rossiyskaya Gazeta. 30 March 2020.
  15. Su-57 fifth-generation fighter jets successfully tested in Syria Archived 2 March 2018 at the Wayback Machine TASS, 1 March 2018.
  16. Russian Military Unveils Video Footage of New Su-57 Stealth Fighter in Syria. Retrieved 30 November 2018.
  17. Su-57 Felon To Enter Service With Elite Russian Air Force Unit. Butowski, Piotr, 1 December 2022.
  18. Russia uses newest Su-57 jet to strike targets in Ukraine. Defence blog. 28 February 2024.
  19. Ukraine Hits Top Su-57 Fighter Jet Inside Russia. Newsweek.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]