Ringkonna õigustega linn

Allikas: Vikipeedia

Ringkonna õigustega linn (地级市 (diji shi (dìjí shì) 'maa-astme linn') on 2. järgu haldusüksuse tüüp Hiinas.

Koht haldusüksuste hierarhias[muuda | muuda lähteteksti]

Nad jäävad haldusüksuste hierarhias provintside ja maakondade vahele. Sama tasandi haldusüksused on ringkonnad (地区), aimakid (盟) ja autonoomsed ringkonnad (自治州).

Olemus[muuda | muuda lähteteksti]

Ringkonna õigustega linnad ei ole asulad, vaid sisaldavad tavaliselt peale keskuslinna maapiirkondi ja väiksemaid linnalisi asulaid. Peaaegu kõik nad jagunevad mitmeks maakonnaks, maakonna õigustega linnaks ja muudeks 3. järgu haldusüksusteks. Nimelt olid ringkonnad, mille asemele ringkonna õigustega linnad moodustati, suured haldusüksused, kuhu kuulus nii linnalisi asulaid kui ka maapiirkondi. Et eristada ringkonna õigustega linna tegelikust linnast, kasutatakse esimeste kohta sõna 市区 (shiqu (shìqū)) 'linna-ala'.

Kriteeriumid[muuda | muuda lähteteksti]

Selleks et ringkond saaks ringkonna õigustega linnaks, peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid:

  • ringkonna keskuses peab olema vähemalt 250 000 elanikku, kes ei ole hõivatud põllumajandusega
  • ringkonna kogutoodang peab olema vähemalt 200 miljonit jüaani
  • teenuste kogutoodang peab ületama hankiva tööstuse kogutoodangu ning ületama 35% kogutoodangust

Levik[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene ringkonna õigustega linn moodustati 5. novembril 1983. Nüüdseks on enamik ringkondi asendatud ringkonna õigustega linnadega ning asendamine jätkub praegugi. Praegu on Hiinas 283 ringkonna õigustega linna.

Enamik provintse koosneb täielikult või peaaegu täielikult ringkonna õigustega linnadest. Hiina 22 provintsist ja 5 autonoomsest piirkonnast on ainult 3 provintsis (Yunnan, Guizhou, Qinghai) ja 2 autonoomses piirkonnas (Xinjiang, Tiibeti autonoomne piirkond) üle kolme 2. järgu haldusüksuse, mis ei ole ringkonna õigustega linnad.

Kõige suuremad ringkonna õigustega linnad on Baoding (Hebei provints), Zhoukou (Henan), Nanyang (Henan) ja Linyi (Shandong). igaühes neist on rohkem elanikke kui keskalluvusega linnas Tianjinis.

Võrdlus ringkondade ja aimakkidega[muuda | muuda lähteteksti]

Ringkonnad ja aimakid on "provintside vahevõimud": erinevalt ringkonnaõigustega linnadest ei ole neil rahvakongresse (人大), Hiina rahva poliitilist konsultatiivkonverentsi (政协) ega rahvavalitsust (人民政府). Viimase asemel on neil haldusamet 行政公署. Ringkondade ja aimakkide muutmine ringkonna õigustega linnadeks tähendab kesktasandi tugevnemist, sest ringkonna õigustega linnadel on täielik haldussüsteem (kahe parlamendikojaga, valitsusega ja "valimistega").

Sarnased mõisted[muuda | muuda lähteteksti]

15 suurele ringkonna õigustega linnale on antud allprovintsilinna staatus, mis annab neile palju suurema autonoomia.

Allringkonna õigustega linn on maakonna õigustega linn, mille võimupiirid lähenevad ringkonna õigustega linnade omadele.