Zuia-Gorbeialdea

Allikas: Vikipeedia

Zuia-Gorbeialdea


Pindala: 461,6 km²
Elanikke: 9300 (2009)
Keskus: Legutio


Vallad:
Aramaio
Arratzu-Ubarrundia
Zigoitia
Legutio
Zuia
Urkabustaiz


Zuia-Gorbeialdea Araba provintsis (halliga)

Zuia-Gorbeialdea (hispaania Cuadrilla de Zuya või Divisoria ibérica de Álava) on maakond Hispaanias, Araba provintsi põhjaosas. Maakonna pealinn Legutiano asub provintsi pealinnast Vitoriast 16 km kaugusel.

Maakond piirneb põhjaosas Vizcaya provintsiga ja idas Guipúzcoa provintsiga, lõunas aga Llanada alavesa maakonnaga. Kõrgemad tipud asuvad Gorbea mäestikus (1481 meetrit) lõunas ja Amboto tipp (1296 meetrit) põhjas. Suurimad jõed on Ebro jõega ühenduses olev Baia ja Santa Engracía. Järvedest, millest enamik on paisjärved, on tähtsamad Urrunaga, Albina (50 hektarit) ja Gorbea (2 hektarit).

Maakonnas valitseb Atlandi ookeani äärsetele aladele iseloomulik kliima. Talvine keskmine temperatuur jääb +2,5 ja +5 kraadi piiresse ja juuli keskmine temperatuur on +17,5 kraadi. Sademeid on aastas keskmiselt 1500 mm. Peamisteks looduslikeks puudeks on männid ja kastanid.

Majandus tugineb peamiselt loomapidamisele ja metsatööstusele. Tähtsal kohal on linnukasvatus. Tööstus on koondunud peamiselt Villareal de Álava ümbrusse. Metallurgia ja toiduainete tööstus on Murguias ja Madrera-Izarras.

Ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

On teada, et ala oli kunagi Rooma Impeeriumi võimu all. Seda tõendab roomlaste poolt rajatud via romana Ab Asturica Burdigalam. On teada ka araablaste kohalolek peale rooma riigi langust. Umbes 1200. aastal inkorporeeriti ala Alfinso VIII poolt Kastilla krooni alla. Aastal 1333 sai asula Villareal de Álava kuningas Alfonso XI kontsessiooniga villa õigused. Varasemal keskajal jagunes maakonna administratiivne jaotus man-piirkondadeks või hermandad'ideks (hispaania keeles: mancomunidad, hermandad), ühendades erinevad külad ühe vanema alla. Kui Cigoitia ja Urcabustaiz liideti Ayala senjöörkonnaga 13. sajandil, moodustasidki nad koos Villareal de Álavaga ja ümbritsevate aladega maakonna, mida tänapäeval kutsutakse Divisoria ibérica de Álavaks.

Maakonnas on palju looduskauneid kohti. Nendest võiks esile tuua Mairuelegorreta koopad (Cigoitia munitsipaliteedis) oma geoloogilise väärtuse poolest ja Gujuli allikad (Urcabustaizi munitsipaliteedis), mis väljuvad Altube jõest. Tähtsain kultuurisündmus on iga-aastane Baski folgifestival, mis peetakse juuli lõpul Cigoitias.