Zianon Paźniak

Allikas: Vikipeedia
Zianon Paźniak (2008)

Zianon Paźniak (Зянон Пазьняк, sündinud 24. aprillil 1944 Subotnikis Hrodna oblastis)[1] on Valgevene ajaloolane, poliitik ja publitsist.

Tema vanaisa Janka Paźniak oli 1930. aastatel olnud Valgevene kristlik-demokraatliku partei juhtivtegelasi ja hukkus stalinlike repressioonide tagajärjel.[2][3]

Haridustee[muuda | redigeeri lähteteksti]

1967. aastal lõpetas Valgevene Riikliku Teatri- ja Kunstiinstituudi. 1969–72 oli aspirantuuris Valgevene NSV Teaduste Akadeemia Etnograafia, Kunstiteaduse ja Folkloori Instituudi juures. 1981. aastal kaitses Leningradis kandidaadiväitekirja teatri ajaloost Valgevenes.[4]

Kutsealane tegevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

1976. aastast töötas Valgevene NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi arheoloogiaosakonnas teadurina. Uurinud Valgevene ajalugu hiliskeskajal.[5]

Ühiskondlik ja poliitiline tegevus Nõukogude ajal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paźniak paistis silma muinsuskaitsealase tegevusega. Ta võitles plaanide vastu lammutada Minski ümberehitamise käigus ajaloolise väärtusega ehitisi ja kvartaleid ja avaldas muuhulgas 1969. aastal teemakohase artikli ajalehes Pravda.[6]

1976. aastal avaldas Paźniak samizdati kaudu varjunime all venekeelse brošüüri, milles kritiseeris Nõukogude võimude poliitikat Valgevenes.[7] Sattus oma nõukogudevastaste hoiakute tõttu korduvalt julgeolekuorganite huviorbiiti.[8]

Tegevus rahvusliku opositsiooni liidrina[muuda | redigeeri lähteteksti]

1988. aastal viis Paźniak läbi väljakaevamisi stalinlike repressioonide ohvrite massihaudadel Minski äärelinnas Kurapaty`s ning avaldas nende tulemused juunis ajalehes Litaratura i Mastactva. See äratas Valgevene ühiskonnas suurt vastukaja, mille üheks tulemuseks oli rahvuslike ja demokraatiameelsete jõudude konsolideerumine.[9] Sügisel 1988 asutati Valgevene Rahvarinde „Taassünd“ (“Адраджэньне” ) algatusrühm ning stalinlike kuritegude uurimiseks organisatsioon „Valgevene Martüroloog“ (Мартыралёг Беларусі). Paźniak valiti mõlema organisatsiooni etteotsa.[10] [11] 30. oktoobril 1988 toimus 10 000 osavõtjaga massimeeleavaldus Kurapaty ohvrite mälestuseks, mille võimud laiali ajasid.[12]

1990 valiti Paźniak Valgevene NSV Ülemnõukogu saadikuks, temast sai opositsioonilise Valgevene Rahvarinde fraktsiooni juht. Paistis silma võitluses demokratiseerimise ja Valgevene riikliku iseseisvuse eest ning osales turumajanduslike reformide väljatöötamisel.[13]

1994. aastal kandideeris Paźniak Valgevene presidendiks. Ta kogus esimeses valimisvoorus 12,8 % häältest, millega sai Aliaksandr Lukašenka ja Viačaslaŭ Kebiči järel kolmanda koha.[14]

Lukašenka võimuletuleku järel organiseeris 1995.-96. aastal massimeeleavaldusi ja teisi protestiaktsioone (sh opositsiooniliste parlamendisaadikute näljastreiki).[15] Kartes arreteerimist, põgenes Paźniak 1996. aastal Valgevenest ning sai Ameerika Ühendriikides poliitilise varjupaiga.[16]

Tegevus paguluses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast kodumaalt lahkumist on Paźniak jätkanud aktiivset poliitilist ja publitsistlikku tegevust, muuhulgas andnud välja bülletääni Belaruskija Vedamaści (Беларускія Ведамасьці).[17] Kavatses kandideerida 2001. ja 2006. aasta presidendivalimistel, kuid need plaanid ei teostunud.[18] 1999. aastal eraldusid Paźniaki poolehoidjad Valgevene Rahvarindest ning asutasid uue poliitilise partei nimetusega Kristlik-Demokraatlik Partei – Valgevene Rahvarinne (Кансэрватыўна-Хрысьціянская Партыя — БНФ).[19]

Poliitilised vaated[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paźniak on rahvuslane, kelle arvates Valgevene autoritaarse režiimi poliitika on seadnud ohtu riikliku iseseisvuse ning oma keele ja kultuuri säilimise. Ta õhutab võitlust Vene imperialismi vastu, mis olevat „Valgevene iseseisvuse püsiv, halastamatu ja loomulik vaenlane“.[20]

Paźniak rõhutab Valgevene ajaloolisi ja kultuurilisi sidemeid Euroopaga, kuid on kriitiline Euroopa Liidu föderalistlike arengutendentside suhtes.[21] Samuti leiab ta, et Valgevene opositsioonilised jõud peaksid keelduma välisrahastamisest, et tagada oma poliitiline sõltumatus niihästi Venemaast kui lääneriikidest.[22]

Teiste opositsiooniliikumiste suhtes on Paźniak kriitiline. Muuhulgas on ta neid nimetanud KGB mahitusel loodud pseudoopositsiooniks.[23]

Usutunnistuselt on Paźniak katoliiklane.[24] Tema juhitav partei rõhutab kristlike väärtuste olulisust Valgevene jaoks, kuid toetab samas ka usuvabadust ja -sallivust.[25]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.narodnaja-partyja.org/01--Kirawnictva--fr--pg/Zc_janon-Pazc_ssnc_jak--01 Vaadatud 10. nov. 2011
  2. http://bchd.info/historyeng.html Vaadatud 20. nov. 2011
  3. David R. Marples. Belarus: a denationalized nation. Harwood Academic Publishers: 1999, p. 48.
  4. http://www.narodnaja-partyja.org/01--Kirawnictva--fr--pg/Zc_janon-Pazc_ssnc_jak--01 Vaadatud 14. nov. 2011.
  5. http://who.bdg.by/cat.php?kod=284&idi=507 Vaadatud 14. nov. 2011
  6. http://who.bdg.by/obj.php?&kod=284 Vaadatud 14. nov. 2011
  7. Парадоксы белорусских интеллектуалов. Ilmunud internetiväljaandes Belorusski Partizan 30. okt. 2006. http://belaruspartizan.org/bp-forte/?newsPage=2&news=6320&page=100. Vaadatud 14. nov. 2011.
  8. David R. Marples. Belarus: a denationalized nation. Harwood Academic Publishers: 1999, p. 48.
  9. Jan Zaprudnik. Belarus at a Crossroads in History. Boulder, San Francisco, Oxford: 1993, Pp. 131-132
  10. David R. Marples. Belarus: a denationalized nation. Harwood Academic Publishers: 1999, p. 47-48
  11. Jan Zaprudnik. Belarus at a Crossroads in History. Boulder, San Francisco, Oxford: 1993, p. 132
  12. Jan Zaprudnik. Belarus at a Crossroads in History. Boulder, San Francisco, Oxford: 1993, P. 134
  13. http://www.narodnaja-partyja.org/01--Kirawnictva--fr--pg/Zc_janon-Pazc_ssnc_jak--01 Vaadatud 14. nov. 2011.
  14. http://www.electoralgeography.com/new/en/countries/b/belarus/belarus-presidential-election-1994.html Vaadatud 14. nov. 2011
  15. David R. Marples. Belarus: a denationalized nation. Harwood Academic Publishers: 1999, pp. 73-75, 82-83
  16. http://www.narodnaja-partyja.org/01--Kirawnictva--fr--pg/Zc_janon-Pazc_ssnc_jak--01 Vaadatud 14. nov. 2011.
  17. http://www.bielarus.net/archives/2004/12/03/84/ Vaadatud 14. nov. 2011.
  18. http://www.bielarus.net/archiu-en.php?subaction=showfull&id=1130273735&archive=&start_from=&ucat=8& Vaadatud 20. nov. 2011.
  19. http://www.jamestown.org/single/?no_cache=1&tx_ttnews[tt_news]=11849&tx_ttnews[backPid]=213. Vaadatud 14. nov. 2011
  20. http://belmov.org/content/view/122/41/lang,en/ Vaadatud 14. nov. 2011
  21. http://www.bielarus.net/archives/2004/08/16/1097 Vaadatud 14. nov. 2011
  22. Intervjuust ajalehele BDG Delovaja Gazeta, 9. aug. 2010: http://bdg.by/news/politics/11702.html Vaadatud 14. nov. 2011
  23. http://www.bielarus.net/archives/2004/08/16/1097 Vaadatud 14. nov. 2011
  24. http://who.bdg.by/obj.php?kod=284 Vaadatud 20. nov. 2011
  25. http://www.narodnaja-partyja.org/03--Pragramy--fr--pg Vaadatud 14. nov. 2011

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]