Zetod

Allikas: Vikipeedia
Zetod
Zetod esinemas 2023. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil.
Zetod esinemas 2023. aasta Viljandi pärimusmuusika festivalil.
Päritolu Setomaa
Stiilid pärimusmuusika, folkrokk
Tegev 2003–...
Veebileht zetod.ee
Koosseis
Jalmar Vabarna, Jaanus Viskar, Artur Linnus, Matis Leima, Martin Kütt

Zetod on viiest Setomaalt pärit seto noormehest koosnev Eesti pärimusmuusika- ja folkrokkansambel.

Ansambel alustas loomingulist tegevust 2003. aastal. Ene Lukka-Jegikjani idee kutsuda kokku seto poiste bänd leidis Värska Kultuurikeskuse juhatajalt positiivset tuge ning juhendaja Kristjan Priksi eestvedamisel alustas ansambel, tollal noortebänd, seto rahvalaulude arranžeerimisega.

Zetod on tänaseks üllitanud seitse albumit: "Lätsi vällä kaema" (2005), "Lätsi tarrõ tagasi" (2008), "Lätsi sanna" (2010), "Lätsi kõrtsu" (2013), "Lätsi liina" (2018), "Traadilda live at Treski küün" (2020), "Lätsi pitto" (2022). Tänu teisele plaadile kasvas ansambli populaarsus jõudsalt. Zetod said 2009. aasta Eesti Muusikaauhindade jagamisel Aasta Etno/Folk Artisti auhinna. "Lätsi sanna" nomineeriti 2010. aasta parimaks etno-/folkalbumiks, "Lätsi kõrtsu" võitis selle auhinna 2014. aastal. Festival Viru Folk otsustas Aasta Popmuusikaauhinnad galal anda kollektiivile Kuldne Plaat pärimusmuusika populariseerimise eest, aastal 2011 pärjati Zetod aga Kuldse Plaadiga aasta ansambliks. 2009. aastal Eesti Pärimusmuusika Keskuse ja Raadio 2 koostööl välja antud kaheksast etnokulbist kogusid Zetod kuus, 2010. aastal ühe.

Ansambel Zetod 2007. aastal

Ansambel on esinenud mitmetel pärimusmuusika festivalidel Eestis (Viljandi pärimusmuusika festival, Võru folkloorifestival, Hiiu folk, Märjamaa Folk, Viru Folk), samuti erinevatel rokkmuusika festivalidel (Rabarock, Kapa Rock) ning Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes, Ameerika Ühendriikides, Prantsusmaal, Belgias, Poolas ja Venemaal.

Ando Kiviberg on ansamblit kirjeldades öelnud, et "Zetod on noored nägusad poisid, kes mõjuvad "peavoolutajate" kõrval tänu eriomasele kultuuritaustale eksootilisena. Lisaks lavaline sarm, järjest paranev pillimänguoskus ning maitsekad, nutikad ja vägised rahvalaulude-pillilugude "traadised" seaded, mis tekitavad pärimusmuusikavõõramaski kuulajas põnevust ja ka äratundmist. Kindlasti on Zetod oma eeskujuga inspireerivad ning seega ülioluline pärimusmuusikale tähelepanu tõmbaja."[1]

Diskograafia[muuda | muuda lähteteksti]

Stuudioalbumid
  • "Lätsi vällä kaema" (2005)
  • "Lätsi tarrõ tagasi" (2008)
  • "Lätsi sanna" (2010)[2]
  • "Lätsi kõrtsu" (2013)
  • "Lätsi liina" (2018)
  • "Traadilda live at Treski küün" (2020)
  • "Lätsi pitto" (2022)
Singlid
  • "Merekosilased" (2009)[3]
  • "Kats sõsar kargasõ" (2009)
  • "Lätsi kõrtsu" (2012)
  • "Petseri palaminõ" (2015)
  • "Siro, siro, sitakõnõ" (2017)
  • "Kost Ti Peri" (2022)
  • "Haavaoksa räpp" (2022)

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Etnokulp 2020: ehe pärimusmuusika
  • Etnokulp 2018: aasta artist
  • Etnokulp 2018: aasta lugu, Zetod "Ilmarikas"
  • Etnokulp 2013: aasta album, Zetod "Lätsi kõrtsu"
  • Etnokulp 2013: aasta kollektiiv
  • Etnokulp 2013: aasta lugu, Zetod "Sõda om lännu' sõudõmahe"
  • Etnokulp 2011: aasta ansambel
  • Etnokulp 2011: aasta album, Zetod "Lätsi sanna"
  • Etnokulp 2010: aasta kollektiiv

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Zetod ja Viljandi Pärimusmuusika Festival[alaline kõdulink] Eesti Pärimusmuusika Keskuse veebilehel.
  2. Maarja Pakats. Zetode uus plaat kutsub kuulajad sauna vihtlema. Lõunaleht, 17. juuni 2010
  3. Zetodel valmis uus singel "Merekosilased", Õhtuleht, 16. september 2009

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]