Yukio Mishima

Allikas: Vikipeedia
Yukio Mishima 1956. aastal

Yukio Mishima (三島由紀夫), kodanikunimega Kimitake Hiraoka (平岡公威), (14. jaanuar 1925 - 25. november 1970), oli üks Jaapani 20. sajandi silmapaistvamaid kirjanikke. Mishima kirjutas oma karjääri kestel 40 romaani, luulet, esseistikat ning kaasaegseid kabuki- ja no-näidendeid. Ta oli kolmel korral esitatud Nobeli preemia laureaadiks.

Mishima sündis Tokyos, valitsusametniku perekonnas ning ta lapsepõlv möödus ülimalt domineeriva vanaema käe all. Teise Maailmasõja puhkedes hoidus Mishima mobilisatsioonist ning töötas lennukitehases. Kuigi sõjast kõrvalejäämine oli esialgu suur kergendus, muutus see hiljem Mishima jaoks koormavaks süütundeks.

Peale sõda õppis Mishima juurat Tokyo Ülikoolis ning töötas seejärel rahandusministeeriumi ametnikuna. Sellel kohal töötas Mishima aasta, misjärel otsustas loobuda ametnikukarjäärist ning pühenduda täielikult kirjutamisele.

Mishima esimene avalikkuse tähelepanu pälvinud teos, Kamen no Kokuhaku, ilmus trükist 1949 ning tegi 24-aastasest kirjanikust Jaapanis kuulsuse. Suuresti autobiograafiline romaan räägib noorest homoseksuaalsest mehest, kes peab varjuma maski taha, et sobida ühiskonda.

1955. aastal hakkas Mishima tegelema atleetvõimlemise, kendo ja karatega, püüdes kombineerida antiik-kreeka kehalist iluideaali samuraide moraalikoodeksiga.

1967. aastal läbis Mishima vabatahtlikuna Jaapani Kaitsevägede aastase treeningkursuse ning asutas seejärel koos ca. 100 kaasmõtlejaga sõjaväelise ühenduse Tatenokai (盾の会), mille ideoloogiaks oli traditsiooniliste Jaapani väärtuste austamine ja keisri teenimine.

25. novembril 1970 vallutas Mishima koos nelja järgijaga Jaapani sõjaväe peakorteri hoone Tokyos ja esines selle rõdult kõnega, milles ründas Jaapani Teise Maailmasõja järgset konstitutsiooni ning kutsus Jaapani kaitsevägede sõdureid ülestõusule, et päästa traditsiooniline Jaapani kultuur. Kõne lõppedes sooritas Mishima rituaalse enesetapu, seppuku.

Teosed (valikuliselt)[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Kamen no Kokuhaku (仮面の告白), 1948
  • Shiosai (潮騒), 1954
  • "Kuldne tempel" (金閣寺 Kinkaku-ji), 1956 (eesti keeles 2009, tõlkinud Margit Juurikas)
  • Gogo no Eikō (午後の曳航), 1963
  • "Kalmistuklubi" (näidend; サド侯爵夫人 Sado Kōshaku Fujin), 1965 (eesti laval 1992, tõlkinud Maret Nukke)
  • tetraloogia Hōjō no Umi (豊穣の海) 1964-1970
  • "Pärast banketti" (宴のあと Utage no Ato) 1960 (eesti keeles 1969, tõlkinud Agu Sisask)