Yggdrasill
Allikas: Vikipeedia
Yggdrasill („hirmutav ratsu“, „Yggri – Odini ratsu“) oli germaani mütoloogias üheksat maailma „hoidev“ maailmapuu, mida toetasid 3 suurt juurt, mis lõppesid: 1) härmahiidude maal Jötunheimis Mimiri kaevu juures; 2) Niflheimis Hvergelmiri allika juures, kus seda näris aeg-ajalt laipade söömisest tüdinenud lohe Nidhöggr; 3) jumalate igapäevase nõupidamiskoha ja nornide elupaiga Urdri kaevu all Asgardis.
Yggdrasilli kirjeldati kui kõige suuremat ja võimsamat puud, mis kunagi on kasvanud. Kolm saatusejumalannat norni (Urdr, Skuld ja Verdandi) võtsid Urdri kaevust iga päev vett ja segasid seda mullaga, et maailmapuu koor mädanema ei läheks. Yggdrasilli ladvas istuvat kotkast õrritas päevast päeva orav Ratatoskr, kes tõi alt Nidhöggilt ebameeldivaid kommentaare ja solvanguid. Puu okste vahel elutses veel teinegi lind – haugas Vedrfölnir.
Yggdrasill oli saarepuu, mille otsa Odin end üheksaks päevaks riputas, et õppida surnute saladusi. Just siit tuleneb ka arusaam Odinist kui poodute jumalast ja temale ohverdamisest poomise läbi.
