Xueyantuo'd

Xueyantuo '​d (薛延陀) olid turgi rahvas Aasias. Nad eraldusid 628 tiele'dest.

Yoshibo järgi rajasid xueyantuo '​d lühiajalise küllalt nõrga oma kaganaadi stepis Yinani, tema poja Bazhuo (拔灼) ja tema vennapoja Duomozhi (咄摩支) valitsemisel. Viimane alistus tõenäoliselt hiinlastele.

Ajalugu

Alguses olid xueyantuo '​d kaks sugukonda, xue '​d (薛) ja yantuo '​d (延陀); esimesed vallutasid viimased. Sugukonda valitses Yilide (一利咥). Varsti hõim suurenes ning sai tiele'de (teleuutide) seas suurimaks. Paljud kombed olid sarnased Türgi kaganaadi omadega.

Aastal 605 hukkas Taman-khaan (täpsemalt tema nõunikud, sest khaan oli alaealine) tiele'de vanemad ja algas türkide vastane ülestõus. Ülestõusnud kuulutasid xueyantuo '​de juhi Yishibo (乙失缽) Yede-khaaniks (野咥可汗), tema staap oli Yanmoshani (燕末山) mägedes. Shegui-khaani valitsemise ajal pani Yede-khaan oma volitused maha ning tunnistas end türkide vasalliks. Mõned uiguuri hõimud eelistasid idapoolset valitsejat Šibir-khaan Türk-šadi.

Aastal 628 läks 70 000 xueyantuo '​de jurtat üle Kat Il-khaan Bagadur-šadi poolele, kuid juba mõne kuu pärast Bagadur-khaani positsioonid nõrgenesid ning osa xueyantuo '​dest läks üle Yinan-khаani (夷男) poolele.

Aastal 629 otsustas Hiina keiser Taizong (Li Shimin) sõlmida Yinaniga liidu ning saatis tema juurde youzi qianqiun Ciao Shiwangi (喬師望), et see annaks Yinanile litauri, lipu ja üriku, millega ta kuulutatakse Zhengzhu-piga-kagaaniks (真珠毗伽可汗). Yinan võttis saatkonna vastu ja saatis keisrile kingitusi. Staabi paigutas ta Yuduzuni mägedesse (郁督軍山). Ta allutas palju uiguure ja laiendas oma valdused mohe'deni idas, läänekhaganaadini läänes, Gobi kõrbeni lõunas ja Zuiluni jõeni (俱倫水) põhjas.

27. märtsil 630 saavutasid xueyantuo '​d liidus hiinlastega idakaganaadi üle hävitava võidu, nii et kagaan Illig (Kat Il-khaan Bagadur-šad) põgenes. Pärast seda valitsesid xueyantuo '​d suurt osa põhjastepist, asudes elama lõuna poole Hiinale lähemale. Nüüd sai Yinan koguda kuni 200 000 sõdurit ning jagas oma väe kaheks aimakiks – põhja- ja lõunaaimakiks (see on ebaharilik, tavaliselt oli lääne- ja idaaimakk) ning andis need valitseda oma poegadele Dadushe'le (大度設) ja Tulishi'le (突利失).

Aastal 632 lõid nad tagasi läänekaganaadi kagaani Si Yabgu väe. Nad alistasid seejärel karlukid Ulunguri ja Irtõši ääres ning Jenissei kirgiisid. Aastal 634 tapeti Dubu (Ashina Shier), üks nende suuremaid rivaale ja läänekaganaadi idaosa valitseja.

Pärast seda olid xueyantuo '​d hiinlastega sõbralikus vahekorras. Aastal 638 kuulutas keiser Yinani pojad nooremateks kagaanideks. See kestis kuni 639. aastani, mil Ashina Jiedushuai (阿史那结社率), kelle Hiina keiser oli välja ajanud, võttis ette röövretke. Koos oma vennapoja Ashina Heluohu'ga (阿史那贺逻鹘) võitis ta xueyantuo'sid. Osa elanikest küüditati põhja poole Ordose platood ning Ashina Heluohu rajas uue idakaganaadi, mis allus läänekaganaadile ja millest sai xueyantuo '​de vaenlane.

Aastal 641 asustati uiguuride valdustesse Hiina määratud Türgi khaan Li Simo (李思摩) ehk Ashina Simo (阿史那思摩) ehk Yiminishusili-khaan. Uiguuridele see ei meeldinud, kuid nad ei näidanud seda välja. Varsti sai Yinan teada, et seoses pidustustega Taishanil viis keiser osa piirivalvevägesid ära, ning kagaan otsustas Simoga arved õiendada. Ta käskis oma pojal Dadushel koguda 200 000 sõdurit 4 hobusega sõduri kohta ning rünnata Simo'd. Simo jõudis põgeneda ja kandis keisrile ette; viimane saatis kindral Zhang Ziani (都督張儉) piiri kaitsma. Dasushe jälitas Simo'd Hiina müürini, kuid too jõudis sellest läbi. Appi tuli sõjaline asehaldur (道行軍總管) Li Zi (李勣) 60 000 jalaväelase ja 3000 ratsaväelasega. Et xueyantuo '​dele järele jõuda, valis ta valikratsaväe (突騎) ja -jalaväe, forsseeris lahe ning ruttas xueyantuo '​dele järele. Dadushe ületas Niureni jõe ja valmistus lahinguks. Nad otsustasid võidelda jalaväekorras. Viiendas liinis seisid valmis sõdurid hobustega. Alguses lõid xueyantuo '​d türkidest ratsanikud põgenema, kuid Hiina jalavägi asus tihedatesse kolonnidesse ja kiilus xueyantuo '​de vägede vahele, türgid aga andsid löögi 5. liinile. Xueyantuo '​d kaotasid 15 000 hobust ja mitu tuhat meest tapetutena, kuid ka türgid kandsid suuri kaotusi. Hiinlased asusid xueyantuo'sid jälitama, kuid pakane sundis neid tagasi pöörduma. Xueyantuo '​d saatsid saadiku vabandustega keisri juurde. Varsti sõitis kohale Yinani onu Shabolo (沙缽羅), et kosida printsessi, kuid keiser ütles ära.

Aastal 642 saatsid xueyantuo '​d palju hobuseid, härgi, oinaid ja kaameleid ja kosisid jälle. Keiser jäi nõusse ja andis naiseks printsess Xinxingi (新興公主). Keiser korraldas peo ja kagaani poeg Tulishi jõi valitseja terviseks. Varsti selgus, et xueyantuo '​d ei olnud toonud pooligi lubatud pulmaandidest (hobuseid ja lambaid), viidates taudile ja raskele teekonnale. Keiser ja nõunikud otsustasid printsessi mitte naiseks anda, et xueyantuo '​d ei läheks oma jõu üle uhkeks.

Aastal 643 ründas Tulishi Dingxiangi. Tema vastu astus välja Li Ji (李勣, Li Shiji) ning jälitas teda piirini. Xueyantuo '​d viisid oma väed ära ning pakkusid kohe just nagu pilkena oma abi sõjas Koreaga. Keiser vastas: suundun idasõtta, kui kagaan tahab rünnata, kiirustagu. Kagaan saatis vabandused ja pakkus sõjas reaalset abi. Korea valitseja "Molozhi" (莫離支) kirjutas mohe'de juhile ette Yinan ära osta.

Aastal 645 Yinan haigestus ja suri. Keiser korraldas tema eest ohvritseremoonia. Nõunikud kavatsesid kuulutada kagaaniks Yemani (曵莽), kagaani poja liignaisest, kuid seaduslik poeg Bazhao (拔灼) tappis ta ning kuulutas end Zeli-zuli-shixue-shadomi-kagaaniks (頡利俱利失薛沙多彌可汗). 645. aasta lõpus tungis Hiina vägi kidanite-liaode maadele ja kagaan otsustas rünnata piiri. Keiser tõmbas väed ära ja kagaan loobus sõjaretkest. Kagaan hakkas hävitama oma isa nõunikke ja lähikondlasi, pannes asemele oma inimesi. Uiguur Aboshe teatas Tangi riigi saadikule korratusest xueyantuo '​de juures. Sedamööda, kuidas Hiina väed lähenesid, jooksid xueyantuo '​d laiali, kagaan aga põgenes türkide juurde, kuid varsti uiguurid tapsid ta. Umbes 60 kuni 70 tuhat xueyantuo '​d rändas läände Hiina müürist kaugele ning kuulutasid Zhezhu (真珠) Piga-kagaaniks (毗伽可汗, uiguuri keeles Bilgä). Yinani vennapoeg Dumozhi (咄摩支) kuulutas ta Yiteushi-khaaniks (伊特勿失可汗). Keiser otsustas, et reaalselt valitseb xueyantuo'sid Dumozhi ning ta tuleb kas allutada või hävitada. Ta saatis Li Ji. Dumozhi kohkus ja kuulutas, et alistub, kuid Li Ji sai teada, et ta valmistab salaja sõdureid ette. Ja Li Ji ründas välkkiirelt, 5000 xueyantuo '​d tapeti kohe, 30 000 rauka ja last võeti vangi. Dumozhi alistus hiinlastele ja ta pandi elama Tangi riiki, talle anti maja ja ülalpidamine.

Augustis 646 andsid lõid huihe '​d ja hiinlased kaganaadi jäänused lõplikult puruks. Xueyantuo '​de viimane juht Abo Dagan (阿波達幹) kaotas 1000 meest tapetutena ja põgenes.

Varsti pärast 646. aastat tulid tiele'de ja huihe'de hõimupealikud Hiina õukonda, et saada keisri alamateks. Nad nimetati Põhjaprotektoraadi ehk "rahustatud põhja" (安北府) komandantideks (都督, dudu) või prefektideks (刺史, cishi). Stepp jaotati sugukondade vahel.

Viimased võimud hävitati septembris 648.

Kirjandus

• БИЧУРИН Н. Я. [ИАКИНФ СОБРАНИЕ СВЕДЕНИЙ О НАРОДАХ, ОБИТАВШИХ В СРЕДНЕЙ АЗИИ В ДРЕВНИЕ ВРЕМЕНА/ЧАСТЬ ПЕРВАЯ/ОТДЕЛЕНИЕ VII/ПОВЕСТВОВАНИЯ О ДОМЕ ХОЙХУ [УЙГУРЫ] /Дополнительные прибавления о Гаогюйских поколениях.]

Välislingid

• Uus Tangi raamat, 217 b. – hiinakeelne tekst Vikitekstides