Jämepeamadulased

Jämepeamadulased
	; Farancia abacura
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Alamhõimkond	Selgroogsed Vertebrata;
Klass	Roomajad Reptilia;
Selts	Soomuselised Squamata;
Alamselts	Maolised Serpentes;
Infraselts	Alethinophidia;
Ülemsugukond	Colubroidea;
Sugukond	Colubridae;
Alamsugukond	Jämepeamadulased Dipsadinae; Bonaparte, 1838
Sünonüümid
	Dipsadinae Bonaparte, 1838; Xenodontinae Cope, 1859;

Jämepeamadulased on maoliste alamsugukond (Dipsadinae) sugukonnas Colubridae või sugukond (Dipsadidae)ülemsugukonnas Colubroidea.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Jämepeamadulaste süstemaatika pole päris selge. Jämepeamadulasi^[2] on klassifitseeritud mitmeti, neid on klassifitseeritud kui nastiklasi, Xenodontidae alamsugukonnana ja osad autorid paigutavad nad, seisuga 2009, ka sugukonda Dispadidae.^[3]

Triibused[muuda | muuda lähteteksti]

Triibus Pseudoboini:

Boiruna Zaher, 1996
Clelia Fitzinger, 1826
Drepanoides Dunn, 1928
Mussurana Zaher, Grazziotin, Cadle, Murphy, de Moura-Leite & Bonatto, 2009
Oxyrhopus Wagler, 1830
Phimophis Cope, 1860
Pseudoboa Schneider, 1801
Rhachidelus Boulenger, 1908
Siphlophis Fitzinger, 1843

Triibus Dipsadini

Adelphicos Jan, 1862
Amastridium Cope, 1861
Atractus Wagler, 1828
Chersodromus Reinhardt, 1860
Coniophanes Hallowell, 1860
Cryophis Bogert & Duellman, 1963
Dipsas (jämepeamadu) Laurenti, 1768
Geophis Wagler, 1830
Hypsiglena Cope, 1860
Imantodes Dumeril, 1853
Leptodeira Fitzinger, 1843
Ninia Girard, 1853
Plesiodipsas Harvey, Fuenmayor, Portilla & Rueda-Almonacid, 2008
Pseudoleptodeira Taylor, 1938
Rhadinaea Cope, 1863
Rhadinophanes Myers & Campbell, 1981
Sibon Fitzinger, 1826
Sibynomorphus Fitzinger, 1843
Tantalophis Duellman, 1958
Tretanorhinus Dumeril, Bibron & Dumeril, 1854
Trimetopon Cope, 1885
Tropidodipsas Gunther, 1858
Urotheca Bibron, 1843

Maoperekonnad[muuda | muuda lähteteksti]

Jämepeamadulaste alamsugukond liigitatakse roomajate andmebaasis järgmisteks perekondadeks^[4]^[5]:

Adelphicos Jan, 1862
Alsophis Fitzinger, 1843
Amastridium Cope, 1861
Amnesteophis Myers, 2011
Apostolepis Cope, 1861
Arrhyton Günther, 1858
Atractus Wagler, 1828
Boiruna Zaher, 1996
Borikenophis Hedges & Vidal, 2009
Caaeteboia Zaher, Grazziotin, Cadle, Murphy, de Moura-Leite & Bonatto, 2009
Calamodontophis Amaral, 1963
Caraiba Zaher, Grazziotin, Cadle, Murphy, de Moura-Leite & Bonatto, 2009
Carphophis Gervais, 1843
Cercophis Fitzinger, 1843
Chersodromus Reinhardt, 1861
Clelia Fitzinger, 1826
Coniophanes Hallowell, 1860
Conophis Peters, 1860
Contia Girard, 1853
Coronelaps Lema & Deiques, 2010
Crisantophis Villa, 1971
Cryophis Bogert & Duellman, 1963
Cubophis Hedges & Vidal, 2009
Diadophis Girard, 1853
Diaphorolepis Jan, 1863
Dipsas Laurenti, 1768
Ditaxodon Hoge, 1958
Drepanoides Dunn, 1928
Echinanthera Cope, 1894
Elapomorphus Wiegmann, 1843
Emmochliophis Fritts & Smith, 1969
Enuliophis McCran & Villa, 1993
Enulius Cope, 1870
Erythrolamprus Wagler, 1830
Eutrachelophis Myers & McDowell, 2014
Farancia Gray, 1842 (mudamadu)
Geophis Wagler, 1830
Gomesophis Hoge & Mertens, 1959
Haitiophis Hedges & Vidal, 2009
Helicops Wagler, 1828 – kõõrdsilmmadu
Heterodon Latreille, 1801
Hydrodynastes Fitzinger, 1843
Hydromorphus Peters, 1859
Hydrops Wagler, 1830
Hypsiglena Cope, 1860
Hypsirhynchus Günther, 1858
Ialtris Cope, 1862
Imantodes Dumeril, 1853
Leptodeira Fitzinger, 1843
Lioheterophis Amaral, 1935
Lygophis Fitzinger, 1843
Magliophis Zaher, Grazziotin, Cadle, Murphy, de Moura-Leite & Bonatto, 2009
Manolepis Cope, 1885
Mussurana Zaher, Grazziotin, Cadle, Murphy, de Moura-Leite & Bonatto, 2009
Ninia Baird & Girard, 1853
Nothopsis Cope 1871
Omoadiphas Köhler, Wilson & Mccranie, 2001
Oxyrhopus Wagler, 1830
Paraphimophis Grazziotin, Zaher, Murphy, Scrocchi, Benavides, Zhang & Bonatto, 2012
Phalotris Cope, 1862
Philodryas Wagler, 1830
Phimophis Cope, 1860
Plesiodipsas Harvey, Fuenmayor, Portilla & Rueda-Almonacid, 2008
Pseudalsophis Zaher, Grazziotin, Cadle, Murphy, de Moura-Leite & Bonatto, 2009
Pseudoboa Schneider, 1801
Pseudoeryx Fitzinger, 1826
Pseudoleptodeira Taylor, 1938
Pseudotomodon Koslowski, 1896
Psomophis Myers & Cadle, 1994
Ptychophis Gomes, 1915
Rhachidelus Boulenger, 1908
Rhadinaea Cope, 1863
Rhadinella Smith, 1941
Rhadinophanes Myers & Campbell, 1981
Rodriguesophis Grazziotin, Zaher, Murphy, Scrocchi, Benavides, Zhang & Bonatto, 2012
Saphenophis Myers, 1973
Sibon Fitzinger, 1826
Sibynomorphus Fitzinger, 1843
Siphlophis Fitzinger, 1843
Sordellina Procter, 1923
Synophis Peracca 1896
Tachymenis Wiegmann, 1835
Taeniophallus Cope, 1895
Tantalophis Duellman, 1958
Thalesius Yuki, 1993
Thamnodynastes Wagler, 1830
Thermophis Malnate, 1953
Tomodon Duméril, 1853
Tretanorhinus Dumeril, Bibron & Dumeril, 1854
Trimetopon Cope, 1885
Tropidodipsas Gunther, 1858
Tropidodryas Fitzinger, 1843
Uromacer Duméril, Bibron & Duméril, 1854
Uromacerina Amaral, 1929
Urotheca Bibron, 1843
Xenodon Boie, 1826
Xenopholis Peters, 1869.

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Need väikesed (mitte üle 1 m pikad) maod elavad Lõuna-Ameerikas ja Kesk-Ameerikas, Aasias ja Indias.^[2]

Kopsud[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevalt teistest madudest on jämepeamadulastel mitte vasak vaid parem kops taandarenenud.

Toitumine ja hambad[muuda | muuda lähteteksti]

Jämepeamadulased toituvad peamiselt väikestest selgrootutest. Nende madude alalõua parem ning vasak pool on kaotanud omavahelise liikuvuse ja on teineteisega jäigalt seostunud. Nendel väikestel madudel on soonilised hambad mis on suunatud kõri poole ja neid kasutavad nad toitumisel aga teadlaste arvates ka sisestamaks saakloomadesse mürgina toimivat süljenäärmete nõret. Nad toituvad peamiselt limustest ja kojaga tigudest.

Teatmeteoses Loomade elu, V köite, 295. lk kirjeldatakse seda järgnevalt^[2]

„

Röövloom sisendab jäiga alalõua kojasuudmesse, edasise liigutuse abil surub pikad, kõverdunud hambad limuse keha eesmisse ossa ja järk-järgult, ületades teo vastupanu, kisub ta eriliste närimisliigutuste abil kojast välja.

“

Teadlased on need maod inimestele üldiselt ohutuks tunnistanud^[3]. Osadel Dipsadidae sugukonda kuuluvatel madudel on laboratooriumides Duvernoy näärme eritiste manustamisel biotestidesse kaasatud katseloomadele teatav oht loomade elule kinnitust leidnud. ^[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Peter Uetz & Jakob Hallermann, Higher Taxa in Extant Reptiles, Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 17.04.2014) (inglise keeles)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 "Loomade elu", 5. kd., lk. 294–295
↑ ^3,0 ^3,1 Dipsadidae veebiversioon (vaadatud 21.09.2013) (inglise keeles)
↑ Dipsadidae Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 21.09.2013) (inglise keeles)
↑ Dipsadidae Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 1.05.2015) (inglise keeles)
↑ Scott A Weinstein, David A. Warrell, Julian White, Daniel E Keyler. Venomous? Bites from Non-Venomous Snakes: A Critical Analysis of Risk and Management of "Colubrid" snake bites., lk 283 – 288, 2011, Elsevier, ISBN 978 0 12 387732 1 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 21.09.2013) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Bonaparte, Synopsis vertebratorum systematis. Amphibiorum Tabula Analytica. Nuovi Annali delle Scienze Naturali, Bologna, 1. köide, 1838, Veebiversioon (vaadatud 21.09.2013) (itaalia keeles)
LÍGIA PIZZATTO, MAURÍCIO CANTOR, JULIANA LIMA DE OLIVEIRA, OTAVIO A. V. MARQUES, VINICIUS CAPOVILLA, MARCIO MARTINS,REPRODUCTIVE ECOLOGY OF DIPSADINE SNAKES, WITH EMPHASIS ON SOUTH AMERICAN SPECIES, Herpetologica, 64(2), 2008, 168–179, 2008, Veebiversioon (vaadatud 07.10.2013) (inglise keeles)
Sissekanne NCBI-s
Sissekanne roomajate andmebaasis
Sissekanne veebisaidil Wikispecies

[DFjd1-1] Peter Uetz & Jakob Hallermann, Higher Taxa in Extant Reptiles, Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 17.04.2014) (inglise keeles)

[Loomade_elu-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 "Loomade elu", 5. kd., lk. 294–295

[k8bKa-3] 3,0 ^3,1 Dipsadidae veebiversioon (vaadatud 21.09.2013) (inglise keeles)

[Fk2yX-4] Dipsadidae Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 21.09.2013) (inglise keeles)

[9rbfA-5] Dipsadidae Roomajate andmebaas veebiversioon (vaadatud 1.05.2015) (inglise keeles)

[N6v2A-6] Scott A Weinstein, David A. Warrell, Julian White, Daniel E Keyler. Venomous? Bites from Non-Venomous Snakes: A Critical Analysis of Risk and Management of "Colubrid" snake bites., lk 283 – 288, 2011, Elsevier, ISBN 978 0 12 387732 1 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 21.09.2013) (inglise keeles)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]