Xanten

Allikas: Vikipeedia
Xanten

[ ks'anten ]
saksa Xanten

Xanteni vapp
Xanteni vapp
Pindala: 72,4 km²
Elanikke: 21 300 (2012)

Koordinaadid: 51° 40′ N, 6° 27′ Ekoordinaadid: 51° 40′ N, 6° 27′ E
Xanteni asend Saksamaal
Xanteni toomkirik

Xanten on linn Saksamaa lääneosas Nordrhein-Westfaleni liidumaal Weseli kreisis Reini jõe ääres. See on ainus Saksa linn, mille nimi algab X-tähega.

Linnas on 21 273 elanikku (seisuga 31. detsember 2012).

Kliima[muuda | redigeeri lähteteksti]

Xantenis sajab aastas keskmiselt 713 mm. Kõige märjemad kuud on juuli (72 mm) ja detsember (69 mm), kõige kuivemad aprill (47 mm) ja märts (49 mm).

Iga kuu keskmine temperatuur on üle nulli.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on metalli- ja puidutöötlemisettevõtted.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Antiikaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aastal 13 eKr rajasid roomlased Xanteni kohale Fürstenbergi künkale Birteni lähedale Castra Vetera ('vana laager') kindluse. See oli mõeldud Germaaniasse korraldatavate sõjakäikude algatamise kohaks ja kindluses paiknes pidevalt 8–10 tuhat leegionäri. 70. aastal kindlus hävis germaanlaste ülestõusu käigus (selle purustasid bataavid).

Roomlased rajasid umbes 100 pKr Fürstenbergi nõlvale kahe leegioni laagriks uue kindluse. See kaitses ka tsiviillinna, mis asus Reini harujõe ääres, mis oli tollal laevatatav. Tsiviillinnas elas 10–15 tuhat inimest, enamasti endised leegionärid ja nende pereliikmed. Traianus ülendas selle 110 Colonia Ulpia Traianaks. Linnas olid muuhulgas amfiteater ja tempel. Et kindlust pärast ei suurendatud, on koloonia kohal olnud lihtne korraldada põhjalikke kaevamisi. Väljakaevatud idaosas on päevavalgele on tulnud pretoorium, kummagi legaadi palee, tsirkus ja palju üksikesemeid. 275 hävitasid germaani hõimud linna uuesti.

Seejärel ehitati uus kindlus Tricensimae pisut teise kohta. See oli väiksem, kuid seda oli lihtsam kaitsta. 5. sajandi alguseks tugevnesid germaanlaste rünnakud siiski sedavõrd, et kindlus jäeti maha. "Nibelungide laulus" öeldakse Siegfried olevat sündinud Xantenis koloonia varemetel.

363 toimus linnas asuvas Teeba leegionis mäss, sest kristlased keeldusid ohverdamast rooma jumalatele. 360 mässust osavõtjat hukati ja mässu juhti Viktorit Xantenist austavad kristlased linna märtri ja linna kaitsepühakuna.

Keskaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Frangid, kes asusid linna lähedusse pärast roomlaste lahkumist, ei rajanud linnalisi asulaid.

Viktori oletatavale matmispaigale ehitati 752 katedraal. Seda nimetati Sanctos (super Rhenum) või ad Sanctum ('pühakute koht') ja sellest tuleb linna tänapäevane nimi. Katedraal oli oma aja kohta väga jõukas, mistõttu 863 vallutasid selle normannid.

939. aastal toimunud Xanteni lahingus alistas Otto I oma venna Heinrichi juhitud frankide, sakside ja Lotringi mässulised väed. See järgnes Birteni lahingule 936 ja Andernachi lahingule 939 ning sellega läks piirkond Saksa-Rooma riigi koosseisu.

Juba varakeskajast oli linnas juudi kogukond. Esimese ristisõja käigus korraldati nende vastu 1. ja 27. juunil 1096 kaks pogrommi.

1228. aastal andis Kölni peapiiskop Heinrich von Molenark Xantenile linnaõigused. 1392 läks linna lõunapoolne osa ja 1444 kogu linn Kleve hertsogi valdusse.

Jülichi-Kleve pärilussõja lõpetanud Xanteni rahuga 1614 läks Kleve hertsogkond ning koos sellega Xanteni linn üle Brandenburgi margile.

Vaatamisväärsused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Colonia Ulpia Traiana väljakaevatud osas on Xanteni arheoloogiapark, mis avati 1977.

Xanteni Sankt Viktori toomkirik on rajatud umbes 1190 – 1530.

Aastast 1393 pärineb Kleve värav.

Kultuur[muuda | redigeeri lähteteksti]

Linnas on Xanteni regionaalmuuseum ja Xanteni toomkiriku juures asuv Xanteni stiftiraamatukogu.

Aukodanikud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimene Xanteni aukodanik valiti 1926. Kokku on aukodanikke olnud 7: 2 vaimulikku, 3 poliitikut, 1 ettevõtja ja 1 arheoloog, 6 meest ja 1 naine. Viimase 30 aasta jooksul on valitud 1 aukodanik, fašismiperioodil ei valitud ühtki.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]