XFS

Allikas: Vikipeedia

XFS on Silicon Graphics, Inc. (SGI) poolt loodud päevikuga suure jõudlusega[1] failisüsteem. See on vaikimisi failisüsteem IRIX's 5.3's[viide?] kui ka hilisemates versioonides ning hiljem porditud Linuxi tuuma. XFS'l on efektiivne paralleel-IO[2] kasutus tänu oma grupipõhisele disainile. See avab võimalused IO'le, failisüsteemi läbilasevõimele, failisüsteemile ja faili suurusele hõlmates mitmeid salvestusseadmeid. Näiteks on XFS kasutuses NASA's, kus on kaks 300+ terabaidist XFS failisüsteemi kahes SGI Altix arhiveerimis serveris. Igaüks neist on ühendatud mitmekordse kiudkanaliga kettamassiiviga.[3]

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Silicon Graphics alustas XFSi arendamist 1993 aastal. Esimese väljalaskeni jõuti IRIX'ga 1994 aastal. Failisüsteem avalikustati 2000 aasta mais GNU General Public License tingimustega ja porditi Linuxi tuuma. Esmane Linuxi distributsiooni XFS tugi lisandus 2001 aastal. Hiljem lisandus peaaegu kõikidele Linuxi distributsioonidele.[4] Esmalt liideti XFS tugi 2.4 Linuxi tuumale (umbes 2002 aastal), mis tegi selle universaalselt kättesaadavaks kõikides Linuxi süsteemis. Gentoo Linux oli esimene, kes pakkus tuge juba 2002 aasta keskpaigas.[5] Arch, Debian, Fedora, openSUSE, Kate OS, Mandriva, Slackware, Ubuntu, VectorLinux and Zenwalk Linux paigaldusprogrammid pakkusid XFS failisüsteemi võimalust. GRUBi mitteühilduvuse tõttu võimaldasid vähesed võtta XFSi failisüsteemi kasutusse kui /boot haakena.[6] Detsembrist 2005 lisandus FreeBSD'le tugi kirjutuskaitstult. Hiljem, 2006 juunis, lisandus ekperimentaalne täistugi, mis oli mõeldud migreerimiseks Linuxi pealt, mitte juursekstsiooniks. Red Hat Enterprise Linux 5.4 64-bit distriputsioon sisaldas 2009 aastal Linuxi tuumas tuge, kuid ei olnud kaasatud käsurea tööriistu. CentOS'st üle toodud tööriistad töötasid või anti need klienditoe poole pöördumisel.[7] Alates 2010 aastast kaasab Red Hat Enterprise Linux 6.0 versioon põhjaliku XFS toe.[8]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mahutavus[muuda | redigeeri lähteteksti]

XFS on 64-bitine failisüsteem. See toetab kuni 8 exabaidist fail (263 baiti), kuigi see sõltub operatsioonisüsteemi poolt kehtestatud ploki suurusest. 32-bitiste Linuxi süsteemide korral on süsteemi- kui ka faililimiidiks 16 tebibaiti.

Päevikupidamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Päevikupidamine tagab failisüsteemi konsistensuse voolukatkestuste ja ka süsteemi tõrgete korral. XFS peab päevikut failisüsteemi metaandmete kohta nii, et failisüsteemi uuendused kirjutatakse järjestikpäevikusse ennem kui uuendatakse reaalseid ketta plokke. Päevik on kettaplokkidest koosev ringpuhver, mida kunagi ei loeta tavapärases failisüsteemi operatsioonidega. XFS failisüsteemi päevik on piiratud maksimaalse ploki suurusega 64kb ja 128M miinimumsuurusega, sõltudes siinkohal failisüsteemi ploki suurusest ja kataloogi ploki suurusest. Pannes päeviku välisele andmekandjale, mis on suurem kui maksimaalne määratud päeviku maht, jääb ülejäänud vaba ruum kasutamata. Seda võib hoida failisüsteemis andmetega ühes sektsioonis (sisemine logipäevik) või ka eraldi kettal vähendamaks ketta koormust. XFS failisüsteemi päevik sisaldab "loogilisi" sissekandeid, milliseid operatsioone on kõrgemal tasemele tehtud (vastupidiselt "füüsilisele" päevikule, mis hoiab muudetavate plokkide koopiaid iga sissekande kohta). Päeviku uuendusi lisatakse asünkroonselt, vältimaks jõudluse vähenemist. Süsteemi kokkujooksmisel on võimalik sellele eelnenud operatsioonid päevikust välja võtta, mis tagab XFS failisüsteemi ühtluse. Failisüsteemi parandamine on automaatne ühendamisel ning selle kiirus on sõltumatu failisüsteemi suurusest.

Eraldusgrupid[muuda | redigeeri lähteteksti]

XFS failsüsteem on sektsioneeritud eraldusgruppidesse, mis on failisüsteemis jaotatud võrdsete suurustega lineaarseteks piirkondadeks. Failid ja kataloogid võivad ulatuda eraldusgrupidesse. Iga eraldusgrupp haldab oma infosõlme ja vaba ruumi eraldi, mis võimaldab mastaapsust ja paralleelsust. Mitu lõime ja protsessi saavad samas failisüsteemis samaaegselt toimetada I/O operatsioonidega. See arhitektuur aitab optimeerida paralleel I/O jõudlust mitmeprotsessori või mitmetuumaga süsteemides, kuna ka metandmete uuendused on paralleeliseeritavad. Sisemine sektsioneerimine erlalgusgruppidesse on eriti kasulikud, kui failisüsteem ulatub üle mitme füüsilise ketta. Selline kasutus võimaldab alus-salvestuskomponentide optimaalse läbilaskevõime.

Hargeraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui XFS failisüsteem teha hargsalvestatud RAID massiivile, siis saab kirjeldada hargenenud ketaste arvu. Selliselt tagatakse maksimaalne läbilaskevõime joondades andmete eraldused, andmesõlme eraldused ja sisemise päeviku andmed hargnenud kettale

Extentil põhinev eraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lihtne B+ puu näide, kus võtmeväärtused 1–7 ühendatakse andmeväärtustega d1-d7. Ühendatud nimekiri (punane) lubab selleks kiiret läbipääsusüsteemi.

XFS failisüsteemi failide all olevad plokid on hallatud muutuva pikkusega extentidega, kus ühte extenti kirjeldatakse ühte või mitme piirneva plokiga.See võimaldab märkimisväärselt lühendada loetelu, võrreldes failisüsteemidega, mis loetlevad kõiki plokkide all olevaid faile eraldi. Ka paljude teiste failsüsteemide ruumierladuse haldus on ühe või mitme plokkorjenteeritud — XFS failisüsteemis on need struktuurid asendatud extent-orjenteeritud struktuuriga, sisaldades paari B+ puud igale failisüsteemi eraldusgrupile. Üks B+ puu indekseeritakse vabade exentide pikkuse järgi, millest teine indekseeritakse vabade extentide algusplokkide järgi. Selline kahekordne indekseerimis-skeem võimaldab leada failisüsteemis väga effektiivselt vabu extente.

Erisuurusega plokid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Üks plokk on minimaalne salvestuse suurus failisüsteemis. XFS võimaldab teha failisüsteemi ploki suurusega vahemikus 512 baiti kuni 64 kilobaiti, mis võimaldab failisüsteemi korraldada vastavalt selle kasutuse iseloomule. Kui on teada, et kasutusse tuleb palju väikeseid faile, siis on mõistlik kasutusse võtta väiksed plokid. Suurte failidega tuleks kasutusse võtta suuremad plokid, mis võib suurendada ka jõudlust.

Hilistatud eraldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

XFS kasutab failieralduseks hilistatud laiska hindamismeetodit. Faili kirjutamisel, kirjutatakse see puhvervahemällu, mitte ei eraldada extent; XFS lihtsalt reserveerib vajaliku koguse plokke andmete jaoks, mis on mälus. Reaalne plokide eraldamine toimub ainult siis, kui andmed kirjutatakse lõplikult kettale. Sellisel juhul paraneb võimalus, et fail kirjutatakse kettale järjestiku plokkidegrupina, mis vähendab fragmenteerumise probleemi ja suurendab jõudlust.

Hõredad failid[muuda | redigeeri lähteteksti]

XFS pakub 64-bitst aadressiruumi igale failile, mis võimaldab väga suurt faili suurust ja auke failis, mille jaoks kettapinda ei eraldata. Kuna failisüsteem kasutab extentkaarti iga faili jaoks, siis faili eralduskaart hoitakse väike. Seal, kus eralduskaart on infosõlmes väga suur, liigutatatkse eralduskaart B+ puusse, mis võimaldab andmete kiiret ligipääsu igalpool 64-bitises aadressiruumisga failis.

Laiendatud attribuudid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tänu laiendatud attrbuutide arendusele varustab XFS faild mitme andmeväljaga. Selline lähenemine lubab failile salvestatda mitmeid nime/väärtuse paare. Nimed on 256 baidi pikkused null-otsaga inimloetavad tähemärgid, samas kui nendega seotud väärtused võivad sisaldada kuni 64 KB binaarseid andmeid. Nad on omakorda jaotatud kahte nimeruumi: root and user. Laiendatud atribuutide, mis on salvestatud root nimeruumis, muutmisõigusi omab ainult süsteemiülem. Samalajal kui user nimeruumi saab muuta iga kasutja, kui tal on selleks failile kirjutusõigus. Laiendatud atribuute saab lisada igattüüpi XFS infosõlmele, hõlmates sümbolnime, seadmesõlme, kataloogi jne. Käsuliidese utiiliga attr on võimalik manipuleerida laiendatud atribuute. xfsdump ning xfsrestore on teadlikud nendest ja oskavad varundada ja taastada attribuutide sisu. Enamaus varundussüsteeme ei ole teadlikud laiendatud atribuutides.

Otsene I/O[muuda | redigeeri lähteteksti]

Rakendustele, mis nõuavad suurt läbilaset kettale, võimaldab XFS otsest I/O arendust, mis lubab kasutajaruumis otsest I/O ligipääsu mitte-puhverdatud I/O'le. Andmed liigutatakse rakenduse puhvri ja ketta vahel kasutades DMA'd. Selline lähenemine lubab täisribalaiusega I/O ligipääsu alusketastele.

Garanteeritud määraga I/O[muuda | redigeeri lähteteksti]

XFS'i garanteeritud määraga I/O süsteem on varustatud rakendusliidesega (API), mis lubab rakendustele failisüsteemis ribalaiust reserveerida. XFS arvutab dünaamiliselt jõudlust, mis on saada alusketastelt ja reserveerib piisava ribalaiuse, et tagada nõutud jõudlus määratud aja jooksul. Selline funktsioon on unikaalne XFS failisüsteemile. Garandid võivad olla tugevad (hard) või pehmed (soft), esindades kompromissi usalduse ja jõudluse vahel, kuigi XFS lubab ainul tugevat (hard) granti kui alussalvestusüsteem seda toetab. Selline võimalus on kõige enam kasutuses reaalaja rakendustes nagu näiteks voogvideo.

DMAPI[muuda | redigeeri lähteteksti]

XFS's on arendatud DMAPI liides, et toetada Hierarhilist Salvestuse Haldust IRIX's. Oktoobrist 2010 Linuxi XFS arendus toetas DMAPI'le nõutud kettapealset metaandmeid, kuid kerneli tugi raporteeriti ebastabiilseks. Mõnda aega SGI pakkus OS-i tuuma puud, mis sisaldas DMAPI haaget, kuid selle tugi oli ebadekvaatselt hooldatud, kuigi kerneli hooldajatel oli kavatsus viia see kaasaegsele tasemele.[9]

Tõmmised[muuda | redigeeri lähteteksti]

XFS ei toeta otseselt hetktõmmiseid kuna ta eeldab hetktõmmiste protsessi teostust köitehaldurilt. xfs_freeze utiilga on võimalik XFS failisüsteemi I/O külmutamine, misjärel on võimalik köitehalduril lasta teostada hetktõmmis. Pärast tõmmise teostamist, taastatakse failisüsteemi I/O normaalseteks operatsioonideks. Hiljem on võimalik hetktõmmis ühendada kirjutuskaitsult varundus eesmärkidel. IRIX'i poolt välja lastud XFS sisaldab XLV-nimelist köitehaldurit. See kettahaldur pole porditud Linux'sse, mistõttu XFS töötab selleasemel standartse LVMga. Viimastes Linuxi kernelites on xfs_freeze funktsionaalsus arendatud VFS kihis, mistõttu rakendatakse seda automaatselt, kui köitehalduri hetktõmmise funktsionaalsus välja kutsutakse. See oli kunagi väärtuslik funktsionaalsus kui EXT3 failisüsteemil puudus seiskamise võimalus,[10] mistõttu kõitehalduril ei õnnestunud teha 'kuuma' hetktõmmist, et varundada tugevalt koormatud andmebaasi.[11] Õnneks pole see enam päevakohane, sest alates Linux kernelist 2.6.9 ext3, ext4, gfs2 ja jfs failisüsteemides on külmutamise võimalus olemas.[12]

Sidusdefragemntimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi XFS'l on extendi-põhine olemus ja hilistatud eraldus märgatavalt parandab failisüsteemi vastupidavust fragmenteerivuse probleemile, on XFS failisüsteemis defragmenteerimis utiil xfs_frs, millega saab defragemnteerida faile nii ühendatud kui ka aktiivses XFS failisüsteemis.[13]

Sidusredimensioneerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

XFS käsurea utiiliga xfs_growfs saab XFS failisüsteemis teostada sidusalt redimensioneerimist. XFS failisüsteemi saab suurendada järgijäänud kasutamata ruumi arvelt, mida hoiab failisüsteem. Selline võimalus on tüüpiliselt kasutuses koos köite (volume) haldusega kui muidu sektsiooni hoidev failisüsteem tuleb suurendada eraldi. XFS failisüsteemi ei saa (seisuga augustist 2010) kahandada,[14] kuid on ka arutaud teisi võimalusi.[15]

Loomulikud varundus/taaste utiliidid[muuda | redigeeri lähteteksti]

XFS pakub käsurea utiile xfsdump ja xfsrestore abistamaks varundada XFS failisüsteemis olevaid andmeid. xfsdump utiil varundab XFS failisüsteemi infosõlmede järjestuses. Kontrsastiks traditsioonilisele UNIX failisüsteemile, milles peab failisüsteem olema lahti ühendatud ennem tõmmise tegemist, garanteerimaks tõmmise konsistentsust, on XFS's utiilid võimelised tegema tõmmist, kui süsteem on kasutuses. See ei ole sama, mis hetktõmmis kuna tõmmise tegemise ajal faile ei külmutat. XFS tõmmised ja taasted on ka taasalustatavad, neid saab katkestada ilma raskusteta. Mitme-lõimeline xfsdump tagab kõrge varundus jõudluse sellega, et tükeldab tõmmise mitmeks vooks, millised omakord on võimalik saata erinevatesse sihtkohtadesse. Mitme vooga võimekus ei ole veel täielikult Linux'sse porditud.

Kvoodid[muuda | redigeeri lähteteksti]

XFS kvoodid lülitatatkse sisse failisüsteem ühendamise ajal. See on oluline erinevus võrreldes teiste failisüsteemidega, kus tuleb kvoodid eraladi sisse lülitatada quotaon käsurea utiiliga.

Jõudluse kaalutlused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjutamisebarjäär[muuda | redigeeri lähteteksti]

XFS failisüsteemid ühendatakse "kirjutusbarjääridega". See lisaomadus põhjustab vahemälu tagasikirjutamist alusseadmetele teatavatel aegadel, eriti oluline on siin aga XFS logifaili salvestamine. Antud lisaomadus on mõeldud tagamaks failisüsteemi ühtsust ning selle kasutus on seadmepõhine - mitte kõikide andmekandjate riistvara ei toeta puhvermälu tühjendamise taotlusi. Kui XFS failisüsteemi kasutatakse loogilise RAID ketta peal, millel on akutoitega varundatud puhvermälu, siis see põhjustab jõudluse märgatavat jõudluse kahanemist kuna failisüsteem pole teadlik, et vahemälu hoitakse eraldi ning kui kontroller aktsepteerib vahemälu tühjendamise nõuet, siis kirjutatakse füüsilisele kettale andmeid märgatavalt tihedamini, kui reaalselt vajalik. Võimalike toiteprobleemide puhul esinevate andmekadude vältimiseks, tuleks sellisel juhul failisüsteem ühendada nobarrier võtmega.

Päeviku asetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaikimisi tehakse XFS failisüsteem "sisemise" logiga, mis paned failisüsteemi päeviku samale aluskettale, kus on failisüsteemi andmed. Kirjutamised failisüsteemi eelenvad päeviku metaandmete uuendustele, mis võib kaasa tuua konflikti. Üldjuhul, kui on väike koormus, ei esine sellist konflikti tihti, et mõjutada jõudlust. Süsteemides kus esineb peamisel juhuslik kirjutamine nagu näiteks andmebaasiserverites, põhjustab see jõudluse probleemi tänu just I/O konfliktile. Täiendav faktor, mis suurendab selle probleemi raskust on päeviku sünkroone kirjutamine - need peavad olema eelnevalt lõpetatud ennem seotud andmete kirjutamist.

Optimaalse failisüsteemi jõudluse saavutamiseks, pakub XFS võimalust panna failisüsteemi päevik eraldi füüsilisele seadmele, millel on oma I/O tee. See nõuab vähest füüsilist pinda ja kui on olemas sünkroonsete kirjutamiste jaoks madala hilistusega I/O tee, siis võib see failisüsteemiga töötamisel anda märgatavat jõudluse kasvu. Sellisele lahendusele on sobiv kandidaat SSD seadmed või RAID süsteemid, millel on oma tagasikirjutuse vahemälu, ehkki viimasel juhul väheneb andmete kaitstus elektritoite probleemide puhul. Välise logi kasutamine nõuab lihtsalt failisüsteemi ühendamist logdev võtmega, viidates selle võtmega failisüsteemi päeviku hoidmiseks sobivale seadmele.

Puudused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • XFS failisüsteemi suurust ei saa vähendada
  • XFS failisüsteemi metaandmete operatsioonid on ajalooliselt olnud aeglasemad kui teistes failisüsteemides, näidates nõrgemat tulemust selliste operatsioonidega nagu näiteks suure hulga failide kustutamine. See metaandmete jõudluse probleem on olnud RedHati XFS failisüsteemi arendaja Dave Chinneri koodipaiga aluseks. See lisavõimalus on tuntud ka kui "ajatatud logimine". Selline tegevus tõstab metaandmete kallal tehtavate operatsioonide kiirust märgatavalt, lükates need peaaegu täielikult mällu. See koodipaik on lisatud pealiini kernelisse kui ka eksperimentaalne lisavõimalus versioonis 2.6.35 ning märgitud sobivaks stabiilsena kernelis 2.6.37. Alates kernelist kernelist 2.6.39 on see vaikimisi failisüsteemi päeviku pidamise meetod.[16] 2010 aastal, arendajate poolt tehtud võrdlustest näitas, et selline lahendus väljendab samasugust jõudlust kui ext4 väikesearvuliste tegumite puhul ning paremat jõudlust suurearvuliste tegumite puhul.[17]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. http://www.debian-administration.org/articles/388
  2. http://xfs.org/docs/xfsdocs-xml-dev/XFS_User_Guide/tmp/en-US/html/ch02s09.html
  3. http://www.nas.nasa.gov/hecc/resources/storage_systems.html
  4. Daniel Robbins (January 1, 2002). "Common threads: Advanced filesystem implementor's guide, Part 9, Introducing XFS". Developer Works. IBM. Vaadatud November 6, 2011. 
  5. Daniel Robbins (April 1, 2002). "Common threads: Advanced filesystem implementor's guide, Part 10, Deploying XFS". Developer Works. IBM. Vaadatud November 6, 2011. 
  6. "Bug 250843 -grub-install hangs on xfs". Bug report. Redhat.com. May 4, 2009. Vaadatud November 6, 2011. 
  7. "Bug 521173 -xfsprogs is missing in RHEL-5.4". Bug report. Redhat.com. May 24, 2010. Vaadatud November 6, 2011. 
  8. "3. File Systems". Red Hat Enterprise Linux 6.0 release notes. November 2010. Vaadatud November 6, 2011. 
  9. Christoph Hellwig (October 3, 2010). "Re: Linux and DMAPI". SGI. Vaadatud November 6, 2011. 
  10. Linux questions about freezing Ext3
  11. Linux questions on LVM snapshots for database backup
  12. Freeze Feature Commit to Linux kernel
  13. Bitubique.com
  14. XFS.org, FAQ
  15. SGI.com
  16. Dave Chinner (December 23, 2010). "Improving Metadata Performance By Reducing Journal Overhead". XFS.org wiki. Vaadatud November 6, 2011. 
  17. Dave Chinner (May 24, 2010). "Re: PATCH 0/12 xfs: delayed logging V6". Vaadatud November 6, 2011. 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]