Wilhelmshaven

Allikas: Vikipeedia
Wilhelmshaven

saksa Wilhelmshaven
Wilhelmshaveni kesklinn

Pindala 107 km² (2019)[1] Muuda Vikiandmetes
Elanikke 76 089 (31.12.2022)[2] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid 53° 32′ N, 8° 6′ E
Wilhelmshaven (Saksamaa)
Wilhelmshaven
Wilhelmshaveni paiknemine Alam-Saksimaal

Wilhelmshaven (Wilhelmi sadam) on rannikulinn Alam-Saksimaal Saksamaal. Linna pindala on 106,91 km². 31. detsembril 2017 elas seal 76 316 inimest. See asub Jade abaja läänekaldal, mis on Põhjamere laht. Wilhelmshaven on "JadeBay" äripiirkonna keskus (seal elab umbes 330 000 inimest). Tänapäeval on Wilhelmshavenis Saksamaa suuruselt teine sadam Hamburgi järel.

Külgnev Alam-Saksi Wattenmeeri rahvuspark (Wattenmeer on UNESCO maailmapärandi nimistus) on suure turismitööstuse aluseks piirkonnas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Wilhelmshaveni piirkonda asustasid friisid. Siebethsburgi loss, ehitatud enne 1383. aastat, tegutses piraatide kantsina; Hansa Liit purustas selle 1433. aastal. Neli sajandit hiljem kavandas Preisi kuningriik sõjalaevastikku ja sadamat Põhjamerele. 1853. aastal korraldas Preisi prints Adalbert, Preisi kuninga Friedrich Wilhelm IV nõbu, Jade lepingu (Jade-Vertrag) Oldenburgi suurhertsogkonnaga, millega Preisimaa ja suurhertsogkond sõlmisid lepingu, millega Oldenburg loovutas Preisimaale 3,13 km² oma territooriumist Jade abajas. 1869. aastal asutas Preisi kuningas (hiljem ka Saksa keiser) Wilhelm I linna Hannoveri provintsi eksklaavina ja mereväe baasi arenevale Preisi sõjalaevastikule. Linna tagamaa jäi Oldenburgi suurhertsogkonna osaks. 1873. aastal osteti 109 hektarit juurde ja samal aastal sai asula linnaõigused. 1918. aastal toimunud madruste ülestõusust sai alguse novembrirevolutsioon.

Wilhelmshavenis arendati välja laevatehas Kaiserliche Werft Wilhelmshaven (Wilhelmshaveni keiserlik laevatehas). 30. juunil 1934 lasti Wilhelmshavenis vette nn taskulahingulaev Admiral Graf Spee.

1937. aastal liideti Wilhelmshaven ja Rüstringen ning ühendlinn nimega Wilhelmshaven sai Oldenburgi Vaba Riigi osaks.

Teine maailmasõda[muuda | muuda lähteteksti]

 Pikemalt artiklis Wilhelmshaveni pommitamine Teises maailmasõjas

Teises maailmasõjas (1939–1945) hävitasid liitlaste pommirünnakud 2/3 linna hoonetest, kuigi peamine sihtmärk Wilhelmshaveni mereväelaevatehas jäi vaatamata tõsistele purustustele tegutsema. 28. aprillil 1945 vallutas Kanada 1. armee Emdeni ja Wilhelmshaveni ning võttis vastu kogu garnisoni alistumise, sealhulgas umbes 200 Kriegsmarine laeva. Poolakad jäid liitlaste okupatsiooniväe osana 1947. aastani. Teise maailmasõja ajal tegutses Alter Banter Weg Neuengamme koonduslaagri alamlaagrina.

Alates 1945. aastast[muuda | muuda lähteteksti]

1947. aastal otsustas linnavolikogu otsida linnale uus embleem. Pärast mitme disaini tagasilükkamist brittide poolt valis Wilhelmshaven friisi sõdalase (Rüstringer Friese) kujutise, mis oli loodud Esimese maailmasõja ajal sõjaannetuste kogumiseks linnas püstitatud kuju järgi.

Aastatel 1947–1972 asus Wilhelmshavenis PRINCE RUPERT SCHOOL, laiaulatuslik internaatkool Briti Armee ja RAF teenistujate lastele. Kool kolis 1972. aastal Rintelni. Pärast Teist maailmasõda desarmeeriti laevatehas Briti ülemjuhataja juhtimisel täielikult ja loomulikult olid paljud sõjaväehooned kahjustatud või tühjad. Kuigi oli keelatud arendada mistahes sõjandusega seotud ettevõtet, kasutas Wilhelmshaven võimalust luua Olympia Werke jaoks mugav asukoht, millest sai üks populaarsemaid ja kvaliteetsemaid kirjutusmasinate tehased maailmas. 1953. aastal töötas 7000 töölist.


Suurimad välismaiste elanike rühmad (31.12.2018)

Süüria 1465
Poola 594
Iraak 468
Türgi 467
Kreeka 423
Rumeenia 410
Bulgaaria 238
Serbia 190
Hiina 164

Tänapäev[muuda | muuda lähteteksti]

Wilhelmshaven ja selle linnaosad

Wilhelmshaven on Saksamaa ainus süvasadam ja selle suurim mereväebaas. 2011. aastal kujunenud Bundeswehri uute kavade osas on see muutunud ka Saksamaa suurimaks sõjaväebaasiks. Sügava laevakanali eeliseid tunnistati juba 1950. aastate lõpus esimese naftasadama ehitamisega. Alates sellest ajast on Wilhelmshaven olnud kõige olulisem nafta imporditerminal. Sealt lähtuvad torujuhtmed varustavad Reini-Ruhri piirkonna ja Hamburgi rafineerimistehaseid. Järgnesid ka teised suuremad äritegevused ning ehitati nafta ja naftatoodete, kivisöe ja keemiatoodete sadam.

Üks peamisi tööstusharusid Wilhelmshavenis on sadamatööstus oma kaubakaide, sadamateenuste osutajate, teenusepakkujate ja remonditööstusega, ümberlaadimise osutajate ning esindustega jne. "JadeWeserPort" – Container Terminal Wilhelmshaven (CTW), mis töötab alates 2012. aastast, ja naabruses asuva kaubaveoküla arendamine pakub väljavaateid tööhõivele sellistes valdkondades nagu logistika ja levitamine. 2016. aastal suurendas Eurogate ümberlaadimise mahtu kuni 480 000 konteinerini (TEU). Ja kuna Volkswagen on huvitatud süvaveerajatiste kasutamisest, siis eeldatakse, et töötajate arv kasvab 400-lt 600-le.

Veel üks "Wilhelmshaveni energiajaoturi" programmi element on keemiatööstus (rafineerimistehas, PVC ja kloorgaasi tootmine), samuti energiatootmine (kaks kivisöeküttel töötavat elektrijaama, tuuleenergia).

Saksamaa kaitsevägi (Saksa merevägi, mereväe arsenal, logistikakeskus) koos avaliku sektoriga on kohaliku tööturu peamised tugisambad.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Jadestadion, SV Wilhelmshaveni staadion
  • Jadestadion, Regionalliga Nord klubi SV Wilhelmshaven staadion
  • Helgolandkai ääres asuv Aquarium Wilhelmshaven – vaade ookeanidele ja veealustele elupaikadele üle maailma
  • Botanischer Garten der Stadt Wilhelmshaven, linna botaanikaaed
  • Deutsches Marinemuseum (mereväemuuseum), mille peamised eksponaadid on endine Saksa mereväe hävitaja ''Mölders'' (D186), allveelaev ja mõned väiksemad sõjalaevad, samuti väljapanek Saksa mereväe ajaloost 19. sajandist alates
  • UNESCO maailmapärandi nimistu paiga Wattenmeeri külastuskeskus. Suur püsiv interaktiivne näitus annab ülevaate padumere keskkonnast. Üks erilistest väljapanekutest on 14 m pikkuse kašeloti skelett, mis randus Baltrumi saarele 1994. aastal ja kaalus elusast peast 39 tonni. Vaala siseelundid plastiseeris Gunther von Hagens
  • Küstenmuseum (rannikumuuseum). Näitusel on laiaulatuslik ranniku minevik, olevik ja tulevik
  • Bontekai, linna sadamasild, kus on endine tulelaev "Weser" ja aurumootoriga boilaotur "Kapitän Meyer", aktiivne muuseumilaev. "Jade nädalavahetusel" (juuni lõpus) on see ka pikkade purjelaevade kai
  • Topeltkiiguga sild Kaiser-Wilhelm-Brücke ("Keiser Wilhelmi sild") ületab Jade abaja. See ehitati aastatel 1905–1907 ja seda peetakse Wilhelmshaveni maamärgiks
  • Raekoda (Rathaus), suur tellishoone, ehitatud aastatel 1927–1929 arhitekt Fritz Högeri poolt kui Rüstringeni linna raekoda
  • Linna vanim kirik on Püha Jakobi kirik Neuendes, mis ehitati umbes 1383. aastal Jeveri pealiku Edo Wiemkeni juhtimisel. Christus-und-Garnisionskirche ehitati sajandeid hiljem 1869. aastal Preisi arhitekti Friedrich Adleri poolt
  • Kaiser-Wilhelm-Denkmal Friedrich-Wilhelm-Platzil, monument püstitati 1896. aastal keiser Wilhelm I mälestuseks, kes oli üks linna asutajaid. 1942. aastal kuju sulatati, 1994. aastal see restaureeriti
  • Endise Kaiserliche Marinewerft ("keisri laevatehas") väravahoone, ehitatud 1870. aastatel
  • Endise Kaiserliche Westwerft ("keisri läänepoolne laevatehas") hoone, lõpetatud 1913. aastal

Igal aastal juuli alguses meelitab suur "Jade nädalavahetus" sadu tuhandeid külastajaid suurde sadamasse, lõunapoolsesse randa ja mereväe arsenali. Veel üks suur sündmus toimub purjetamishooaja lõpul oktoobri alguses, kui kaks tosinat suurt purjelaeva silduvad Wilhelmshavenis osana "JadeWeserPort karikast".

Inimesi[muuda | muuda lähteteksti]

Erhard Milch, 1944
Rainer Fetting, 2016

Sõpruslinnad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]