Wilhelm Kress
| Wilhelm Kress | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
29. juuli 1836 Peterburi |
| Surmaaeg |
24. veebruar 1913 (76-aastaselt) Viin |
| Amet | lennundusinsener |
Wilhelm Kress (29. juuli 1836 Peterburi – 24. veebruar 1913 Viin) oli Austria leidur ja lennunduspioneer, deltaplaani leiutaja.
Kress läks Viini 1873 ja hakkas seal õppima klaverite ehitamist. Ta leiutas seal 1877 deltaplaani. See oli suur saavutus ajal, mil paljud insenerid püüdsid välja töötada õhust raskemaid mootorita õhusõidukeid.
1892 kutsus Viini Inseneride Ühing Kressi avalikku loengut pidama. Seal esitles ta suurt lennumasinamudelit, millel oli kaks propellerit, mis pöörlesid vastassuunas. Valmiskujul pidanuks kumbki propeller olema 3-meetrise läbimõõduga. Lennuki tiibade pindalaks oli ette nähtud 68 m². Propellerid olid piisavalt elastsed, et säilitada koormuse all oma tigujat kuju.
1893 projekteeris Kress suure tiibu lehvitava lennumasina. Selle kere pikkus pidi olema 9,75 meetrit ja tiibade pindala 84 ruutmeetrit. Tiibade lehvitamisel nende nurk muutus, kusjuures kõige kõrgemas asendis oli nende kalle 3° horisontaalsest kõrgemale. Kress avaldas oma projekti 1894. aasta juulis ajakirjas Aeronautics, mille toimetaja Octave Chanute lisas märkuse, et Kressi hinnangud mootori vajaliku võimsuse kohta on täiesti ebaadekvaatsed.
Sajandivahetusel oli ta üks paljudest, kes töötasid mootoriga õhusõiduki kallal. 1900. aastal leiutas ta lennuki juhtimiseks käigukangi, kuid ei patenteerinud seda. Selle patenteeris hoopis Robert Esnault-Pelterie 1907. aastal.
Kressi lennuk Drachenflieger oli ehitatud veepinnalt startimiseks ja vette maandumiseks, sest sel juhul tekitas mis tahes õnnetus nii juhile kui ka lennukile vähem kahju. Sellel oli bensiinimootor ja kolm eri kõrgusel olevat tiiba. Sellel monoplaanil oli suur rõhtne saba ja suured tüürid. Mootor käitas kaht väga suurt vastassuunas pöörlevat propellerit, mis pöörlesid kiirusega 500 p/min. Lennuk oli väga hoolikalt ehitatud, tiivad õige tõstenurga all, ja nähtavasti tugev. Esimese õnnestunud "lennu" tegi see Viini lähedal Wienerwaldsee järvel 1901, kuid see polnud kontrollitud lend nagu vendadel Wrightidel 1903, vaid pigem oli tegu suurte hüpetega. Pikemat kontrollitud lendu ei saanudki sellega teha, sest Daimleri valmistatud 30-hobujõuline mootor oli poole raskem kui Kress oli tellinud ja sai töötada üksnes poole nimivõimsusega, 15 hobujõu ulatuses. Korduvalt on väljendatud arvamust, et kui Drachenfliegeril olnuks korralik mootor ja vee pindpinevuse ületamiseks mõeldud seadis, suutnuks ta lennata. Ühe oma järjekordse lendutõusmiskatse ajal takerdus lennuk järve pinnal ujuvasse prahti ja hävis.
Järgmisel, 1902. aasta suvel ehitas Kress oma lennumasinast uue koopia. Ka see ei lennanud. 1904. aastal viidi see hoiule Viini arsenali.