Wernher von Braun

Allikas: Vikipeedia
Wernher von Braun.jpg

Wernher Magnus Maximilian Freiherr von Braun (23. märts 191216. juuni 1977) oli Saksa ja hiljem USA raketiteadlane.

Tema juhtimisel valmis esimene ballistiline rakett V2. Teise maailmasõja lõpus andis ta end koos paljude kaasteadlastega ameeriklastele vangi. Ta sai naturalisatsiooni korras USA kodakondsuse ning töötas Ameerika ICBM-programmis, kuni liitus NASA-ga. NASA-s oli ta Marshalli kosmoselendude keskuse juht ning Saturn V peaarhitekt. Saturn V oli rakett, millega viidi esimesed inimesed kuule.

Karjäär Saksamaal[muuda | redigeeri lähteteksti]

Von Braun asus 1930. aastal õppima Berliini Tehnilisse Instituuti, hiljem juba sõjaväe rahadega Berliini Ülikooli. Olles olnud Saksa amatöörraketiühingu liige, võitis ta sõjaväe tähelepanu ja palgati nende heaks töötama. Õpingute ajal ja pärast seda töötas ta kuni Teise maailmasõja lõpuni Aggregat-seeria rakettidega. Olles vanuselt alles oma kahekümnendates, sai temast Peenemünde uurimiskeskuse tehniline direktor. Enne sõda jõuti mudeli A-5 väljaarendamiseni. A-4 oli suurem ja kuigi paberil juba olemas, sai reaalsuseks hiljem. Peenemündes töötati von Brauni juhtimise all lõplikult välja A-4, mida tuntakse paremini nime all V2, ja asuti ka Aggregat-seeria järgmiste mudelite kallale. Peenemündes valmistati ka õhutõrjerakett Wassenfall ja esimene tiibraktt V1. Von Brauni juhtimise all oli Peenemündes tuhandeid teadlasi. Tema sihiks oli eelkõige kosmos, kuid ta oli valmis ka sõjaväe heaks rakette ehitama. Von Braun oli sunnitud SS-ga ühinema ja regulaarsete ametikõrgendustega saavutas ta tänapäeva mõistes majori auastme. Sõja lõpul otsustasid von Braun ja suur osa tema kaastöölisi ennast USA vägedele vangi anda, kuna ähvardas oht, et Saksa väed hävitavad nende uurimistöö ja tapavad nad, takistamaks väärtusliku info sattumist vaenlaste kätte. V2 põhjal tehti suur osa maailmasõjajärgseid rakette nii USA-s, NSV Liidus kui ka Prantsusmaal.

Karjäär USA-s[muuda | redigeeri lähteteksti]

Wernher von Braun sai uued dokumendid, kust kaotati tema SS-i taust, ja viidi ta Ameerikasse. President Truman oli alguses natsionaalsotsialistliku taustaga teadlaste Ameerikasse toomise vastu. Ameerikasse läks peale von Brauni veel üle saja saksa raketiteadlase. Ameerikas töötas von Braun esimestel aastatel V2 edasiarendustega ja tema uurimistöö rahastamine oli halb, kuid pärast Korea sõja algust võimaldati talle ja tema meeskonnale vahendid Redstone rakettide väljatöötamiseks. Esimene Redstone rakett, Redstone PGM-11, oli võimeline tuumalõhkepea lennutamiseks üle 300 km kaugusele. Redstone'i raketiperekonna kanderaketid viisid kosmosesse esimese Ameerika satelliidi ja astronaudi. Pärast NASA loomist sai von Braunist Marshalli Kosmosekeskuse esimene direktor ja tema juhtimisel töötati välja Saturn V, mis viis inimese Kuule. Kogu Ameerikas töötatud aja jooksul propageeris von Braun kosmoseuurimist ja raketiteadust, Saksamaal oli tal selline tegevus sõjaväe käsul keelatud. Lisaks pidi ta võitlema süüdistuste vastu sõjakuritegudes, mis viidi läbi Mittelwerki töökodades. Wernher von Braun tegi kaastööd ka Walt Disneyga kosmoseteemaliste filmide loomisel. 1960 tehti von Brauni elust film "Ma sihin tähtede poole".

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]