Werner Bergengruen

Allikas: Vikipeedia
Werner Bergengrueni
100. sünniaastapäevale
pühendatud postmark
(Deutsche Bundespost 1992)

Werner Max Oskar Paul Bergengruen (16. september 1892 Riia, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik4. september 1964 Baden-Baden, Saksamaa) oli baltisaksa päritolu saksakeelne kirjanik, luuletaja, prosaist ja tõlkija .

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sündis Riias arsti perekonnas. Võttis osa Esimesest maailmasõjast. Hiljem on ta töötanud ajakirjanikuna, alates aastast 1927 vabakutselise kirjanikuna Berliinis ja Münchenis. Teise maailmasõja aegu siirdus Tirooli, pärast seda Zürichisse ja Rooma. Aastal 1958 naasis ta Saksamaale ja asus elama Baden-Badeni.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lüürikuna on ta avaldanud muu hulgas natsirežiimi ajal illegaalsena ilmunud luulekogu "Dies irae" (1945), prosaistina – ajaloolised romaanid "Suurtürann ja kohus" (1935) ja "Nii taevas kui ka maa peal" (1940).

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Suur alkahest" (1926)
  • "Keisririik varemeis" (1927)
  • "Hertsog Karl Julge" (1930)
  • "Kuldne krihvel" (1931)
  • "Suurtürann ja kohus". Romaan (1935)
  • "Kolme hulgas". Novell (1937)
  • "Surm Tallinnas" (1939; eesti keeles 1966 (LR), 1999; tõlkija Rein Sepp)
  • "Nii taevas kui ka maa peal". Romaan (1940; eesti keeles 2013; tõlkija Mati Sirkel)
  • "Dies irae" (1945)
  • "Tulemärk" (1949)
  • "Kindral" (1955)