Pembroke'i Walesi korgi

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Welsh corgi pembroke)
Pembroke'i Walesi korgi
FCI Standard nr 39
Päritolumaa Suurbritannia
FCI klassifikatsioon
  • Rühm 1. Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
  • Alarühm 1. Lambakoerad.
Kasutus Lambakoer
Turjakõrgus 25,4–30,5 cm
Kaal 10–12 kg
Värvus Ühevärviline punane, soobel, kollakaspruun (fawn) või black and tan (tricolour)

Pembroke'i Walesi korgi on karjakoerte hulka kuuluv Walesist Pembrokeshire'ist pärinev koeratõug.

Korgid on kõige väiksemad karjakoerad. Nad on aktiivsed, sportlikud ja intelligentsed koerad, keda kasutati algul lammaste, hobuste ja lehmade karjatamisel. Nende kasv on optimaalne karja ajamiseks, sest nad ei saa loomade kapjadega pihta. Praegu on nad valdavalt seltsi- ja sportkoerad.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tõu päritolu on lahtine. Käibel on mitu teooriat, neist ühe järgi tõid keldid tõu esivanemad Kesk-Euroopast Walesi ligi 3000 aastat tagasi. Tõugu on segunenud Walesi aju- ja taksikoerad ning viikingite püstkõrvad (spitsilaadsed koerad).

Ajalooliselt kujunes regiooniti (Cardiganshire'i ja Pembrokeshire'i krahvkonna) kaks eri koeratüüpi. Vaatamata erinevustele aretati korgisid 20. sajandi alguseni kui üht tõugu, aga 1934. aastal kinnitas Inglismaa Kennelklubi kaks iseseisvat korgitõugu.

Cardigan vasakul ja Pembroke paremal

Eesti koerad[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene Pembroke'i Walesi korgi toodi Eestisse Soomest 1994. aastal, koera nimi oli Svarzekoks It's Up To You ehk Gigi. Eestisse on imporditud korgisid Soomest (kennelid Trafox ja Svarzekoks), Lätist (kennel Fairy's Gift), Leedust (kennel Gyvates Ašara), Tšehhist (kennel Ze Sibrtu) ja Taanist.[1] 2008. aastal oli Eestis 91 korgit.[2]

Teadmine, kuidas kulgeb Pembroke'i Walesi korgi elu Eestis, on ähmane. Näitustel käib seda tõugu koeri väga vähe. On öeldud, et siinsed korgid muutuvad vaikselt susse sahistavateks kodu koerisiksusteks ning iseloomulikest joontest on säilinud ainult vahva välimus.[3]

Tabelis on Eesti Kennelliidu registri andmed selle tõu esindajate kohta aastatest 1993–2008. Paksus kirjas on toodud koerad, kelle tiitel on INTCH (Rahvusvaheline Välimikutšempion).

Nimi Sünniaasta Värv Sugu Kasvataja kennel Kasvataja nimi Tiitleid kokku (2008)
Svarzekoks It's Up To You 1993 punane ja valge emane Kanerva, O. 9
Fiord's Pendent 1994 punane ja valge emane Hiltunen, E. 1
Trafox Royal Enfield 1995 tricolor isane Hakulinen, K. 13
Apolcina Molli 1996 tricolor emane Apolcina Petrova, A. 1
Axberna Yekyll 1998 punane ja valge isane Axberna Rähn, K. & Ü. 1
Trafox Sosnovy Bor 1998 punane ja valge isane Hakulinen, K. 12
Astersland Starky Royal 1998 punane ja valge isane Astersland Lundava, A. 1
Axberna Xsara 1999 punane ja valge emane Axberna Rähn, K. & Ü. 1
Axberna Xebec 1999 punane ja valge isane Axberna Rähn, K. & Ü. 2
Aestonia Haywires Ze Sibrtu 1999 punane ja valge emane Sibrt, I. 1
Astersland Elated By Success 2000 punane ja valge emane Astersland Lundava, A. 10
Heraklis Gyvates Ašara 2000 punane ja valge isane Vaitkeviciene, L. 5
Camilla 2002 punane ja valge emane Maasik, A. 5
Metunai Brighta 2002 tricolor emane Metunai Käär, Ü. 1
Mahendra's Al Pachino 2005 tricolor isane Mahendra's Pulatova, I. 2
Astersland Red Princess 2006 punane ja valge emane Astersland Lundava, A. 7
Nida Gyvates Ašara 2006 kollakaspruun ja valge emane Vaitkeviciene, L. 5

Legendid[muuda | muuda lähteteksti]

Legendide kohaselt on korgid nõiutud koerad. Mööda Walesi rohelisi künkaid vedasid nad haldjate ja nõidade tõldu, karjatasid nende loomi ning olid väikestele rüütlitele hobuste eest. Ka praegu võib terane inimene näha nende õlgadel võlusadulat.[4]

Tõu nimetus[muuda | muuda lähteteksti]

Ingliskeelne nimetus corgi tuleneb kahest sõnast cor ('kääbus') ja gi ('koer').[5] Eestikeelne nimetus on korgi.[6]

Tõu nimetus teistes keeltes[muuda | muuda lähteteksti]

Laialdaselt kasutatakse ingliskeelset nimekuju Welsh corgi Pembroke või lühendatult Pembroke.[viide?]

Eksterjöör ja interjöör[muuda | muuda lähteteksti]

Standard[muuda | muuda lähteteksti]

Kehtiv FCI originaalstandard avaldati 29. oktoobril 2003, parandatud tõustandard on kasutusel aprillist 2004. Tõlkis Kaja Raudoja. Eesti Kennelliidu juhatuses kiideti see heaks 10. veebruaril 2005, protokoll nr 2.[7]

Üldmulje. Madal, tugev, jässakas, valvas ja aktiivne, jätab kindla ja vastupidava mulje.

Pea on kujult ja muljelt rebaselik, tähelepaneliku ja intelligentse ilmega, laup on suhteliselt lai ja kõrvade vahelt lame. Koonu ja pea suhe on 3 : 5. Koon on veidi kitsenev. Ninaots on must.

Kere. Keskmise pikkusega, hästi kaardunud, mitte kokku kasvanud roietega, ülaltvaates veidi kitsenev. Ühtlane ülaliin. Rind on lai ja sügav, ulatudes hästi esijäsemete vahele.

Saba. Kärpimata. Asetatud ülaliini joonele, hoitakse madalal, ei ole selja kohale keerdunud. Liikumisel on seljaga samal joonel, rahulikus olekus madalal. Liiga kõrge või liiga madal sabaasetus pole soovitatav.

Värvus. Ühevärviline punane, soobel, kollakaspruun (fawn) või black and tan; valgete märkidega kaelal, jäsemetel ja rinnal või ilma. Valge värvus peas ja näos on lubatud.[8]

Väliselt on Pembroke'i ja Cardigani suurim erinevus esikäppade asetus: Pembroke'il on nad otse ja Cardiganil veidike randmetest väljapoole keeratud. Pembroke'i pea on kujult ja ilmelt rebaselik. Pembroke'idel on saba aastaid lõigatud, kuid tänu loomakaitsjatele on Eestis sabade kupeerimine keelatud. Väike osa Pembroke'i kutsikaid sünnib lühisabalistena, aga Cardiganidel on saba alati olnud. Pembroke'il on värvidest lubatud punane ja soobel valgete märkidega ning tricolour, Cardiganidel on värve märksa rohkem.[9]

Iseloom[muuda | muuda lähteteksti]

Energilisus, rõõmsameelsus, vastupidavus ja arukus teevad Pembroke'ist usaldusväärse, kindla ja valvsa sõbra. Ta on vilgas, kuid mitte hüsteeriline. Ta areneb pidevalt ja tahab, et ka omanik areneks temaga koos. Vaatamata väikesele kasvule vajab ta kasvatamist ja koduse korra õpetamist, diivanikoeraks ta ei sobi. Korgi on väikest kasvu suur koer. Korgidel on ka iseloomuerinevused: Pembroke on elurõõmsam ja kergesti süttivam, Cardigan aga rahulikum ja ettevaatlikum.[9]

Sotsiaalsus[muuda | muuda lähteteksti]

Kuna korgi on aretatud universaalseks koeraks, siis on ta ka hea majavaht, kes teatab kõigist, kes hoovis või ukse taga liiguvad. Ka oskab ta valvata lapsi. Igal korgil on oma isikupära, mis teeb temast vaimustava kaaslase. Tavaliselt on korgid hea isuga, seega ähvardab neid ülekaalulisus.[9]

Tervis[muuda | muuda lähteteksti]

Korgi on suhteliselt terve tõug, pärilikke silmahaiguseid ja düsplaasiat esineb väga harva. Tavaline eluiga on 12–15 aastat, kuid ka 16–17-aastased koerad pole haruldus.[9]

Tõuorganisatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti[muuda | muuda lähteteksti]

MTÜ Eesti Corgi Klubi "Gigi" asutati 7. novembril 2007. Sama aasta 6. detsembril võeti klubi Eesti Kennelliidu liikmeks. Klubi nimi Gigi valik oli lihtne: paljude korgide esiema vääris esiletõstmist.[10]

Kennelharrastused[muuda | muuda lähteteksti]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Koolitamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pembroke'id on väga energilised koerad. Nad vajavad palju tegevust, sest muidu võivad nad ise valida sobiva.

Neid on tihti lihtsam koolitada kui teenistuskoeri. Nad õpivad rõõmuga kõike uut ning võtavad meelsasti osa pere harrastustest. Nende koostöövalmidus on meeldiv omadus, aga kui tegevus muutub korgile igavaks, hakkab ta ise trikke tegema. Koera koolitades tuleks tähelepanu pöörata sellele, et ükski õpetatav võte ei muutuks koerale igavaks.

Koerasport

Korgisid võib näha agility ja sõnakuulelikkuse võistlustel ning flyball'is. Korgisid kasutatakse ka jäljekoerana,[9] võimalik on läbida ka kuulekuskoolitus (KK).[1]

Sport[muuda | muuda lähteteksti]

Karjatamine[muuda | muuda lähteteksti]

Korgisid kasutati karjustena, talu valvekoertena ja seltsilistena. Algul olid nad väga jässakad, kuldset või blue merle värvi, tihti rippkõrvadega. Korgide lühikesed jalad on aastasadadepikkuse aretustöö tulemus. Madal tugev koer sobib eriti hästi lehmade karjatamiseks ebatasasel karjamaal, sest lühikesed jalad annavad kannulkäijale kiiruse ning võimaldavad vältida lehmade kabjahoope, kui ta haukudes ja näksides neid ajab.[4][11]

Eestis on see harrastus lapsekingades, lammaste karjatamisega tegelevad üksikud koerad.[1] Esimesed karjatamiskoolitused toimusid 2007. aastal Viljandi maakonnas.[12]

Näitused[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene korgide sertifikaadiõigusega erinäitus "15 aastat corgit Eestis" toimus 4. juulil 2009 Pärnumaal. Kohtunik Sandra Muckle (Kennel Gowerston, Suurbritannia) hindas Cardigani, Margo Hackney (Kennel Marisco, Suurbritannia) Pembroke'i korgisid.

Üritused[muuda | muuda lähteteksti]

Korgide suvepäevad toimusid 9.–10. augustil 2008 Viljandimaal Kõpu vallas Supsi külas Karjamaa talus.[13]

Popkultuur[muuda | muuda lähteteksti]

Film[muuda | muuda lähteteksti]

1963 – "Little Dog Lost" Disney filmi.DVD. Samanimelise raamatu ainetel. Autor prantsuse lastekirjanik René Guillot (1900–1969).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 "Eesti Corgi klubi – Ajalugu". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. aprill 2008. Vaadatud 10. septembril 2008.
  2. Eesti Kennelliidu register[alaline kõdulink]
  3. Welsh Corgi Pembroke ja Cardigan: Eesti Corgi Klubi
  4. 4,0 4,1 "Nõidade ja haldjate koerad". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2009. Vaadatud 27. oktoobril 2009.
  5. "Иcтория корги – Питомник "Лисья Стая"". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. oktoober 2013. Vaadatud 10. septembril 2008.
  6. Märksõna "korgi", Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013, veebiversioon
  7. "Eesti Kennelliidu juhatuse protokoll nr 2, 10.veebruar 2005" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 10. septembril 2008.
  8. "Welsh Corgi Pembroke standard" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 9. septembril 2008.
  9. 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 "Eesti Corgi klubi – Welsh Corgi Pembroke". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. oktoober 2010. Vaadatud 10. septembril 2008.
  10. Eesti corgidel nüüd oma klubi.
  11. The cattle drovers
  12. Karjatamiskoolitus karjakoertele (Karjatamise koolitus 2007)
  13. Eesti Corgi klubi – Muud üritused. Suvepäevad 2008[alaline kõdulink]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lundava. Astrid. Welsh Corgi Pembroke. Eesti koerte atlas. Tallinn: Pegasus, 2005, lk 56–57.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa Welsh Corgi Pembroke tõuorganisatsioonid

Holland | Suurbritannia

Euroopa Welsh Corgi (Cardigan ja Pembroke) tõuorganisatsioonid

Eesti | Holland | Itaalia | Norra | Poola | Prantsusmaa | Soome | Taani | Tšehhi | Venemaa | Šveits