Walther von der Vogelweide

Allikas: Vikipeedia
Walther von der Vogelweide kujutis Manesse käsikirjas
Lõik Waltheri kohta Passau piiskopi märkmetes
Walther on kujutatud ühena Wartburgi lauluvõistlusel osalejaist
Luuletaja mälestuskivi oletatavas hauakohas Lusamgärtchenis Würzburgis

Walther von der Vogelweide (u 1170 – u 1230) oli saksa minnesinger, keda peetakse keskaja luuletajaist Saksamaa kuulsaimaks[1]. Temalt on säilinud sadakond keskülemsaksakeelset lüürilist armastuslaulu, mis on saksa minnesangi traditsioonis ühed kaunimad, samuti on ta esimene saksa luuletaja, kes kirjutas satiirilist, moraliseerivat ja poleemilist poliitilist luulet. Kokku on temale omistatud üle kahesaja teksti[2] ja mõned meloodiad[3].

Eluloolist[muuda | muuda lähteteksti]

Hoolimata luuletaja kuulsusest ei ole tema kohta ainsatki viidet tema eluajast peale ühe väikese märkuse Passau piiskopi Wolfgeri reisimärkmetes 1203. aastast:

"Walthero cantori de Vogelweide pro pellicio V solidos longos" 'Waltherile lauljale Vogelweidest viis solidust karusnahkse mantli jaoks'

Peamine informatsioon Waltheri kohta pärineb tema luuletustest ja vihjetest tema kaasaegsete minnesingerite tekstides.

Kuigi Walther von Vogelweide täpset sünnikohta ei teata, arvatakse tema luule keele põhjal, et ta on pärit Austria aladelt[4]. Luuletaja oli arvatavasti aadlipäritolu, sest ta on kaasaegsete poolt tituleeritud hêr 'isand', kuid tõenäoliselt ilma maavalduseta (nimi Vogelweide tähendab lindude kogunemiskohta või varjupaika, ladina keeles aviarium[5]). Umbes 1190. aastail hakkas ta tegutsema luuletajana Viinis õukonna juures. Pärast Austria Friedrich I surma lahkus ta Viinist ja hakkas protežeerija otsinguil rändama ühe õukonna juurest teise juurde. Waltheri haridus ja tema luule jõulisus ja tabavus tõstsid ta teiste luuletajate hulgast esile, siiski tegi ta läbi pikad rännakud läbi terve Saksamaa Prantsusmaa, Ungari ja Itaalia piirideni[6]. Waltheri luules on vihjeid üheksale patroonile[7]. Tema toetajate hulgas olid Passau piiskop Wolfger, Tüüringi maakrahv Hermann, kelle õukonnas Wartburgis ta pikalt viibis ja kus asus tähtsaim minnesangi keskus 13. sajandil, ning Philipp von Hohenstaufen. Oma elu lõpul oli ta keisrite Otto IV ja Friedrich II teenistuses, Friedrich II andis talle Würzburgis lääni[8]. Arvatakse, et ta seal 1230. aasta paiku suri ja võib olla maetud Würzburgi Neumünsteri juures olevasse väikesesse siseõue (Lusamgärtchen).

Mainimised kaasaegsete tekstides[muuda | muuda lähteteksti]

  • Wolfram von Eschenbach mainib Waltherit Tüüringi krahvi õukonnas oma eeposes "Parzival", pilgates küll tema iseloomu ja isiksust, aga tunnustades teda kui luuletajat[9]:

dir wære och eines Keien nôt,
sît wâriu milte dir gebôt
sô manecvalten anehanc,
etswâ smæhlîch gedranc
unt etswâ werdez dringen.
des muoz hêr Walther singen
«guoten tac, bœs unde guot.»
(Parzival, 297.19–25)

diu von der vogelweide.
hi wie diu ueber heide
mit hoher stimme schellet!
waz wunders si stellet!
wie spaehes organieret!
wies ir sanc wandelieret
(Tristan, ll. 4801–06)

Her Walther von der Vogelweide, Swer des vergaeze, der tête mir leide. 'Isand Walther von der Vogelweide, kui ta unustatakse, kurvastab see mind.'

Tekstid[muuda | muuda lähteteksti]

Tuntuimad Walther von der Vogeweide loomingust on Palestiina laul, mis on säilinud koos viisiga, armastuslaul "Under der linden" ja kontemplatiivne "Owê, war sint verswunden", mis kurdab aastate möödumise üle.

Minnesang[muuda | muuda lähteteksti]

Waltheri õpetaja ja eeskuju oli minnesinger Reinmar von Hagenau ja ta alustas luuletamist hôhe minne maneeris. Heinrich von Morungeni luule mõjul pöördus ta varsti melanhoolia ja lahusoleku väljendamise juurest rõõmu ja õrnuse väljendamise poole. Peatselt ta loobus konventsionaalsusest, kirjutas vahetumalt kui varem ja liikus õukondliku esteetika juurest vaba tundeväljenduse suunas. Tema laulude adressaat pole alati kõrgest soost daam, vaid ta võib pöörduda ka külaneiu poole ja ülistada ilu ja headust, truudust ja armastust tähtsamaks kõrgest seisusest. Meelelise armastuse ülistus (nidere minne) kõlab Walther von der Vogeweide nn tüdrukulauludes (Mädchenlieder), mille hulka kuulub ka "Under der linden". Ideaaliks seal on võrdne, vastastikune tunne ja see mõjutas omakorda hiljem loodud lüürilist luulet[12].

Spruch'id[muuda | muuda lähteteksti]

Keskülemsaksakeelne luulevorm Spruch, milles paarisvärssides debateeritakse isiklikel või poliitilistel teemadel, vastab oksitaani sirventeesile[13]. Walther von der Vogelweide oli Hohenstaufenite veendunud pooldaja ja ta luuletas palju paavsti poliitika ebaõiglusest[14], mis teeb temast esimese Saksa poliitilistel teemadel luuletaja.

Hilislooming[muuda | muuda lähteteksti]

Luuletaja hilises loomingus valitseb religioosne tagasitõmbumismeeleolu. Põhjuseks on peetud asjaolu, et luuletaja pani tähele keisririigi allakäiku ja kaasnevat rüütliideaali devalveerumist. Sellesse perioodi kuuluvad näiteks Palestiina laul ja eleegiline "Owê, war sint verswunden", mõlemad kirjutatud 1227. aastal.

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Meloodiatest, mida seostatakse Walther von der Vogelweidega, on Münsteri fragmendis täielikult säilinud vaid "Palestiina laulu" viis ja osaliselt "Philipps-Ton" ("Philippe, künec hėre") ning "König-Friedrics-Ton" ( "Vil wol gelopter got, wie selten ich dich prîse") sealsamas. Mõned Walther von der Vogelweide tekstid Carmina Burana käsikirjas on varustatud joonteta neumadega, millest viisi välja lugeda ei saa.

Hilisemates Meistersang'i käsikirjades on Walther von der Vogelweide meloodiatena nimetatud "Ottenton" ("Herre bâbest, ich mac wol genesen") ja "Wiener Hofton" ("Waz wunders in der werlde vert!") tükati säilinud. Niisiis kuulusid tema viisid veel 15.–18. sajandil tegutsenud meistersinger'ite repertuaari[15].

On olemas kuus Waltheri laulu, millel on väga sarnane meetriline struktuur mõne prantsus- või oksitaanikeelse lauluga. Neid on peetud tekstideks, mille luuletaja on kirjutanud olemasolevale viisile.

  • "Uns hât der winter geschadet über al": "Quant voi les prés fuourir et blanchoir", truväär Moniot de Paris
  • "Under der linden": anonüümne "En mai au douz tens novels"
  • "Muget ir schouwen waz dem meien": "Quant je voi l'erbe menue", truväär Gautier d'Espinal
  • "Diu welt was gelf, rôt unde blâ": "Amours et bone volonté", truväär Gautier d'Espinal
  • "Frô Welt, ir sult dem wirte sagen": "Onques mais nus hons de chanta", truväär Blondel de Nesle
  • "Wol mich der stunde, daz ich sie erkande": "Qan vei la flor", trubaduur Bernart de Ventadorn.

Tõlked eesti keelde[muuda | muuda lähteteksti]

Spruch "Nii väga kristlikult" ja Lied "Pärnapuu all" ("Under der linden"), tõlkinud Rein Sepp. Ilmunud kogumikes "Keskaja antoloogia" (Eesti Riiklik Kirjastus, 1962), "Väliskirjanduse lugemik keskkoolile" (Valgus, 1976) ja "Maailmakirjanduse lugemik" (Koolibri, 1993).

Tema kohta romantismiperioodil[muuda | muuda lähteteksti]

Walther von der Vogelweide Moritz Schwindi seinamaalil

Kirjanduses[muuda | muuda lähteteksti]

H. W. Longfellow' luuletus "Walter von der Vogelweid" (1845)[16].

Muusikas[muuda | muuda lähteteksti]

Maalikunstis[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. T. Siitan. Keskaja muusika aastani 1300. Tallinn, 1989
  2. https://www.britannica.com/biography/Walther-von-der-Vogelweide
  3. M. Konzett. Encyclopedia of German Literature. Taylor & Francis, 2000
  4. http://www.newadvent.org/cathen/15545b.htm
  5. W. Wilmanns. Leben und Dichten Walthers von der Vogelweide, lk 69. 1916
  6. Geschichte der deutschen literatur. München, 1985
  7. C. Edwards. Introduction: Wolfram's Patrons. - W. von Eschenbach. Parzival, with Titurel and the Love-lyrics. DS Brewer, 2004
  8. T. Siitan. Keskaja muusika aastani 1300. Tallinn, 1989
  9. https://www.hs-augsburg.de/~harsch/germanica/Chronologie/13Jh/Wolfram/wol_pa06.html
  10. http://www.hs-augsburg.de/~harsch/germanica/Chronologie/13Jh/Wolfram/wol_wi00.html
  11. David E. Wellbery. A New History of German Literature, lk 106. Harvard University Press, 2004
  12. Geschichte der deutschen literatur. München, 1985
  13. T. Siitan. Keskaja muusika aastani 1300. Tallinn, 1989
  14. http://www.newadvent.org/cathen/15545b.htm
  15. M. Konzett. Encyclopedia of German Literature. Taylor & Francis, 2000
  16. http://www.hwlongfellow.org/poems_front.php
  17. https://www.opera-online.com/en/items/works/tannhauser-wagner-wagner-1845
  18. https://artuk.org/discover/artworks/the-funeral-of-walther-von-der-vogelweide-c-1170c-1230-the-minnesinger-100775
  19. http://munichandco.blogspot.com/2018/03/eduard-ille-portrait-de-walther-von-der.html
  20. http://www.neuschwanstein.de/englisch/idea/sagas/tannhaeuser.htm

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]