Württembergi kuurvürstkond

Allikas: Vikipeedia
Lipp
Vapp
Württembergi kuurvürstkond

Württembergi kuurvürstkond (saksa Kurfürstentum Württemberg) oli Saksa-Rooma riigi osariik Reini paremkaldal. Aastal 1803 ülendas Napoleon hertsogkonna Saksa-Rooma riigi Württembergi kuurvürstkonnaks, kuid siis, kui ta aastal 1806 keisririigi kaotas, ülendati kuurvürstkond Württembergi kuningriigiks.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Friedrich II, vürst, kelle eeskujuks oli Friedrich Suur, võttis osa sõjast Prantsuse esimese vabariigi vastu, trotsides oma rahva soove. Kui prantslased taas kord tungisid riiki ja rüüstasid maa, põgenes ta Erlangenisse, kuhu ta jäi kuni Lunéville'i rahu sõlmimiseni aastal 1801. Järgnenud Saksamaa mediatisatsiooni käigus Prantsusmaaga märtsis 1802 sõlmitud lepingu kohaselt loovutas ta oma valdusi Reini vasakkaldal, saades vastutasuks 9 vaba riigilinna, nende seas Reutlingen ja Heilbronn, ning muid territooriume, kokku umbes 2200 km2 ja umbes 124000 asukat.

Aastal 1803 võttis ta Napoleonilt vastu kuurvürsti tiitli. Need uued ringkonnad olid eraldi ja mitte Württembergi hertsogkonnaga liidetud. Neid tunti kui Uus-Württemberg ja neid valitseti ilma Maapäevata.

Aastal 1805 haaras Württemberg relvad Prantsuse esimese keisririigi poolel ja Pressburgi rahuga detsembris 1805 sai kuurvürst erinevaid Ees-Austria valdusi Švaabi ringkonnas ja teisi naabermaid. 1. jaanuaril 1806 omandas Friedrich tiitli Württembergi kuningas. Friedrich tühistas põhiseaduse ning ühendas vana ja uue Württembergi. Seejärel võttis ta kiriku vara riigi kontrolli alla. Ta ühines ka Reini Liiduga ja sai veel territooriumi.