Vulkaaniline saar

Allikas: Vikipeedia

Vulkaaniline saar on saar, mis on tekkinud veealuste vulkaanide purske tulemusena ja kerkinud üle merepinna. Nad kujutavad endast veealuse vulkaani tippu ning koosnevad väljavoolanud ja tardunud kivimitest.

Vulkaanilised saared on tekkinud laamade lahknemisel (Tristan da Cunha saared), laamade kokkupõrkumisel (Kuriilid) ja kuumade täppide piirkondades (Hawaii saared). Tavaliselt ei teki nad ükshaaval, vaid hulgakaupa, kuigi pole haruldane, et nad ükshaaval tekivad.

Suurim vulkaaniline saar on Island, mille teke on seotud nii laamade lahknemise kui ka kuuma täpiga.

Vulkaaniliste saarte teke ja hävimine võivad kesta tuhandeid ja miljoneid aastaid. Siiski on mitu juhtumit, kus vulkaanilised saared on tekkinud ja kadunud lühikese aja, mõne aasta jooksul. Selline on näiteks Islandi rannikul olev Surtsey.

Charles Darwin esitas hüpoteesi, mille kohaselt on korallsaarte teke seotud vulkaanilise saare pikaajalise aeglase vajumisega veepinna alla. Ta täheldas, et vulkaaniliste saarte rannavetes kasvavad sageli korallid, mis saare ümber korallriffe moodustavad. Korallid on võimelised kasvama ja kui saar järjest enam vee alla vajub, muutuvad korallrifid vulkaanilise saarega võrreldes järjest kõrgemaks. Lõpuks võib juhtuda, et kogu vulkaaniline saar on vee alla vajunud, aga selle asemele on tekkinud korallsaar.