Vormsi kalmistu

Vormsi kalmistu on Lääne maakonnas Vormsi vallas Hullo külas asuv kalmistu^[1].

Püha Olavi kiriku lähedal asub metsaalune kiviaiaga ümbritsetud kalmistu, mis on hästi säilinud hauatähistega ja järjepidevalt hooldatud ning kus asub ka maailma suurim rõngasristide kogu. Lisaks rõngasristidele leidub kalmistul veel kiviriste, sepis- ja valuriste ning puuriste. Kalmistu peasissekäik asub lõunaküljel. Kalmistul on kaks poolt: vasakul rõngasristidega vanem pool ja paremal nüüdisaegne matmispaik. Kalmistu edelanurgas kuuskede vahel asub vana kabel, mis taastati 1990. aastal. Kalmistu kaguküljel asub paekivist laotud krohvimata väravapostidega kahepoolne lippidest värav, kirdeküljel on paekivist postidega metallväravad.

Viimset teekonda kutsuti Vormsil Häcabacanile minekuks, kuna see oli koht, kus ristusid saare teed ning asus Häcabacani (tõlk. ristuma, haakuma) küla.

Kalmistu vanemal alal on säilinud 330 rõngasristi. Ristid on valmistatud rannarootslastest talupoegade poolt ning tahutud pae- ja liivakivist. Iga rist on erineva välimusega, seega omamoodi unikaalne. Ristide peal on kaarena rootsipärased nimed. Nende järgi on hinnatud saareelanike kirjaoskuse arengut. Paljud ristid on algelise töötlusega ja neil esineb kirjavigu. Sageli on ristidel küla nimed, vahel talunimed, kuid peaaegu alati peremärgid. Aastaarvud, mis rõngasristidele märgitud on, tähistavad surmadaatumeid. Nii mõnedki maasse vajunud sammaldunud ristid on ligi kolme sajandi vanused meistriteosed. Rõngasriste hakati Vormsil kasutama Rootsi ajal, 17. sajandil. Kõige vanem säilinud rõngasrist Vormsi kalmistul on aastast 1743 ja kõige uuem aastast 1923. 1977. aastal registreeriti kalmistul 162 rõngasristi. Vanim loetava kirjaga rõngasrist pärineb aastast 1770. Kalmistu ja selle ümbruses olev maa-ala on kultuurimälestisena kaitse all.