Voldemar Ojansoon

Voldemar Ojansoon (kuni 1935 Voldemar Ojanson; 20. august 1897 Pataste mõis, Kudina vald (Maarja-Magdaleena kihelkond), Tartumaa – 1942? Venemaal Saratovi vanglas?) oli Eesti jurist ja diplomaat.

Õppis alates 1917. aastast Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas ja 1917–1923 õigusteaduskonnas. Korp! Sakala vilistlane.

Võttis osa Vabadussõjast 2. diviisi staabi kirjutajana.

Töökohad

• 1923 Eesti Vabariigi Berliini saatkonna atašee
• 1. maist 1924 Stockholmi saatkonna teine sekretär
• 1. aprillist 1926 Kopenhaageni konsulaadi asekonsul
• 1. novembrist 1926 Londoni saatkonna teine sekretär
• 8. jaanuarist 1934 oli Välisministeeriumi esimene sekretär
• 7. jaanuarist 1935 konsulaarbüroo juhataja
• 1. jaanuarist 1936 Rahvasteliidu büroo juhataja
• 15. jaanuarist 1937 poliitilise osakonna büroojuhataja
• 1. juulist 1938 kuni 26. augustini 1940 oli Moskva saatkonna nõunik

Eesti Vabariigi saatkond Moskvas töötas kuni 1940. aasta augustini. Pärast Eesti Vabariigi õigusvastast inkorporeerimist Nõukogude Liitu põgenes saadik August Rei Nõukogude Liidust Riia kaudu Rootsi. Saatkond likvideeriti ja selle varad võeti NKVD ja Välisasjade Rahvakomissariaadi bilanssi. Välisministeerium tegi Ojansoonile korralduse Eestisse naasta, mida ta ka tegi, sõites rongiga Tallinna koos abikaasa Margitiga. Nad lootsid, et on seega ohust pääsenud, kuid pärast Tallinna jõudmist arreteeris Voldemar Ojansooni NKVD. Pärast ülekuulamist mõistis okupeeriv riik VNFSV seaduste alusel Ojansoonile karistuse. Voldemar Ojansoon suri vangistuses Venemaal, täpne surma aeg ja koht on teadmata. Margit Ojansoon pääses järgnenud sõjakeerises Inglismaale, kus ta hiljem suri.

Autasud

• Kotkaristi teenetemärgi IV klass (1936)
• Poola Polonia Restituta ordeni III klass
• Läti Kolme Tähe ordeni III klass
• Leedu Vytautas Suure ordeni III klass
• Ungari Teeneteordu komandöririst (1939)