Vladislav Surkov

Allikas: Vikipeedia
Vladislav Surkov

Vladislav Jurjevitš Surkov (sünninimega Aslambek Andarbekovitš Dudajev,[1] tõenäoline pseudonüüm Natan Dubovitski; sündinud 21. septembril 1962[2] või 1964[3] Solntsevos) on Venemaa poliitikategelane ja ärimees, keda peetakse juhtivaks Kremli ideoloogiks ja poliittehnoloogiks.

2000. aastast on ta Venemaa Föderatsiooni 1. klassi tõeline riiginõunik.[4]

Presidendi administratsiooni asus ta tööle 1999. aastal, mil ametist oli lahkumas Boriss Jeltsin. Aastatel 2004–2008 oli Surkov president Vladimir Putini administratsiooni ülema asetäitja ja presidendi abi. 2008. aasta maist detsembrini 2011 oli Surkov Venemaa presidendi administratsiooni ülema esimene asetäitja. 2011–2013 oli ta Venemaa asepeaminister.

Surkov oli 20132020 Venemaa presidendi nõunik Abhaasia, Lõuna-Osseetia ja Ukraina teemadel.[5] Ta eemaldati ametikohalt presidendi käsul 2020. aasta veebruaris.[6] 2022. aasta aprillis Venemaa Ukrainasse sissetungi ajal oli Surkov väidetavalt koduarestis süüdistatuna Donbassi regioonile mõeldud rahade omastamises.[7]

Surkovi peetakse Kremli üheks peaideoloogidest ja talle omistatakse olulist rolli Vladimir Putini valimisvõidus 2004. aastal ning Ühtse Venemaa (2003) ja Õiglase Venemaa (2006) rajamises. 1999. aastal tegeles ta valimisliidu Ühtsus (Единство) kokkupanemisega.

Kirjanduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ehkki Kremli ametlikud kanalid on seda eitanud, arvatakse üldiselt, et Vladislav Surkovile kuuluvad teosed, mis on ilmunud Natan Dubovitski pseudonüümi all. Eesti keeles ilmus 2014. aastal ajakirjas Vikerkaar Dubovitski proosapala "Ilma taevata" (tlk Kajar Pruul), mida on peetud Venemaa uue "mittelineaarse" strateegia võtmetekstiks.[8][9]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Surkovi ema Zinaida Surkova on venelanna, isa Andarbek Dudajev tšetšeen. Isa jättis pere maha 1969. aastal. Surkovi (endise?) naise õde on abielus Anatoli Tšubaisiga.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/eesti-vene-piir-ja-puha-soda/
  2. Felgenhauer, Pavel (9. mai 2013). "Intrigue and Gossip Overwhelm Moscow after Surkov's Downfall". Eurasia Daily Monitor. Jamestown Foundation. 10 (88). Originaali arhiivikoopia seisuga 7. juuni 2021. Vaadatud 7. juunil 2021.
  3. "Беспартийный идеолог Владислав Сурков". Gazeta.ru. 16. mai 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. juuli 2012. Vaadatud 1. aprillil 2009.
  4. Venemaa presidendi määrus number 59, 17. jaanuaril 2000
  5. Винокурова, Екатерина (20. september 2013). "Чем Владислав Сурков займется в Украине". Forbes.ua. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2015. Vaadatud 21. veebruaril 2015.
  6. "Putin officially fires top political aide Vladislav Surkov". meduza.io. 18. veebruar 2020. Originaali arhiivikoopia seisuga 31. mai 2020. Vaadatud 26. septembril 2021.
  7. Anglesey, Anders (13. aprill 2022). "Who is Vladislav Surkov?". Newsweek. Originaali arhiivikoopia seisuga 18. aprill 2022. Vaadatud 19. aprillil 2022.
  8. Natan Dubovitski "Ilma taevata", tõlkija kommentaar Vikerkaar 6/2014 (vaadatud 6. detsembril 2019)
  9. Natan Dubovitski "Ilma taevata"

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]