Vladimir Tendrjakov
Allikas: Vikipeedia
| Vladimir Tendrjakov vene Влади́мир Тендряко́в |
|
| Sünniaeg | 5. detsember 1923 |
| Sünnikoht | Makarovskaja küla, Vologda oblast, Nõukogude Liit |
| Surmaaeg | 3. august 1984 (60-aastaselt) |
| Surmakoht | Moskva, Nõukogude Liit |
Vladimir Tendrjakov (vene keeles Влади́мир Фёдорович Тендряко́в; 5. detsember 1923 — 3. august 1984) oli nõukogude vene kirjanik, dramaturg ja stsenarist.
Pärast keskkooli lõpetamist 1941. aastal läks rindele ning sai Harkovi all haavata. On õppinud Kinematograafia- ja Kirjandusinstituudis. 1950. aastate algul töötas TASS-i toimetajana ja ajakirja "Ogonjoki" kirjasaatjana. 1955. aastast elukutseline kirjanik[1][2].
Tema näidendit "Koolilõpuöö" (Ночь после выпуска, 1974) on Eestis lavale toodud kahel korral. 1978. aastal Noorsooteatris ja 2003. aastal Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasiumi teatriharu diplomietendusena (Lembit Peterson)[2].
Eestikeelsed trükid [muuda]
- "Ivan Tšuprovi langemine". (Падение Ивана Чупрова, 1953). Loomingu Raamatukogu 4, 1957. Vene keelest tõlkinud Paul Viiding
- "Imettegev ikoon". (Чудотворна, 1958). Eesti Raamat 1962. Vene keelest tõlkinud Harald Joasoon
- "Ühepäevaliblikas". Loomingu Raamatukogu 14, 1967. Vene keelest tõlkinud Arvo Valton
- "Agoonia". (Кончина, 1968). Loomingu Raamatukogu 16-19, 1970. Vene keelest tõlkinud Merike Pau
- "Kohtumine Nofretetega". (Свидание с Нефертити, 1964). Eesti Raamat 1972. Vene keelest tõlkinud Helga Siibak
- "Kevadviretused". (Весенние перевёртыши, 1973). Loomingu Raamatukogu 47/48, 1973. Vene keelest tõlkinud Paul Mõtsküla
- "Kuuskümmend küünalt". (Шестьдесят свечей, 1972). Loomingu Raamatukogu 12/13, 1982. Vene keelest tõlkinud Sulev Hallik
Viited [muuda]
- ↑ Владимир Тендряков в библиотеке А.Белоусенко
- ↑ 2,0 2,1 Esietendub Vladimir Tendrjakovi "Koolilõpuöö". Theatrum. Pressiteated. 27. märts 2003
Välislingid [muuda]
- Tendrjakov, Vladimir Fjodorovitš. Eesti rahvusbibliograafia
