Vladimir Borovikovski

Allikas: Vikipeedia
Vladimir Borovikovski portree

Vladimir Lukitš Borovikovski (vene Владимир Лукич Боровиковский, ukraina Володимир Лукич Боровиковський; 4. august 1757 Mõrgorod18. aprill 1825 Peterburi) oli ukraina päritolu Vene kunstnik.

Vladimir Borovikovski või varasema nimega Volodõmõr Borovõk oli Venemaa domineeriv portretist. Tema isa, Luka Borovõk, oli Ukraina kasakas ja ta harrastas ikoonide maalimist.

Kuigi kõik neli Luka Borovõki poega teenisid rügemendis, lahkus Vladimir sealt varakult ja pühendas oma elu kunstile – enamasti maalis ta ikoone kirikute jaoks.

Vladimiri ema sõber Vasõl Kapnist valmistas keisrinna Katariina II-le toa Krementšuki linnas, kus too pidi peatuma oma uute vallutuste poole sõites. Vasõl palus Vladimiril maalida kaks maali toa seintele, kus oli kujutatud Peeter I ja Katariina II seemneid mulda külvamas ja Katariina II kui Minervat. Keisrinnale meeldisid maalid nii väga, et ta kutsus Vladimiri Peterburisse elama.

Alates septembrist 1788 elas Vladimir Peterburis, kus vahetas ka oma perekonnanime Borovikovskiks, mis kõlas aristokraatlikumalt. Esimesed kümme aastat elas ta luuletaja, arhitekti, muusiku ja kunstiteoreetiku vürst Nikolai Lvovi majas, kes mõjutas väga Borovikovski maale.

Kolmekümneaastaselt oli Vladimir liiga vana, et kandideerida Keiserlikku Kunstiakadeemiasse, sellepärast võttis ta eratunde Dmitri Levitskilt ja hiljem Austraalia maalijalt Johann Lampilt.

1795. aastal oli ta määratud õppejõuks oma õpilastele. Oma elu jooksul maalis ta üle 500 portree-maali, milles umbes 400 on säilinud tänapäevani. Kõik tema maalid olid kuidagi seotud tema eraeluga.