Vjatšeslav Zudov
Vjatšeslav Dmitrijevitš Zudov (Вячеслав Дмитриевич Зудов; sündinud 8. jaanuaril 1942 Gorki oblastis Boris) on vene kosmonaut, reservpolkovnik.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Ta sündis teenistuja perekonnas. Varajane lapsepõlv möödus Arzamassi rajooni Alferovo külas.
1949. aastal kolis perekond Elektrostali Moskva oblastis. Seal läks poiss kooli. 1960. aastal lõpetas ta Elektrostali 3. keskkooli ja astus Balašovi kõrgemasse sõjaväelennukooli. Alates 1963. aastast teenis ta Nõukogude armee transpordilennuväes 12. transpordilennuväediviisis. Ta tegeles Maale naasvate kosmoseaparaatide otsimisega.
23. oktoobril 1965 arvati ta ühena 22 inimesest kolmandasse kosmonautide rühma. Ta läbis novembrist 1965 kuni detsembrini 1967 ettevalmistuskursuse Sojuz-tüüpi kosmoselaevadega lendamiseks. Ta osales kosmoselaevade Sojuz 1 ja Sojuz 3 ning Sojuz 6, Sojuz 7 ja Sojuz 8 grupilennu lennujuhtimises.
Jevpatorijas sai ta maapealse jälgimisjaama ettevalmistustööde ajal elektrilöögi ning elas üle kliinilise surma.
Aastatel 1972–1973 valmistus ta koos Valeri Roždestvenskiga lennuks Almaz-tüüpi sõjaväeorbitaaljaamas. Paar nädalat enne starti Almaz-tüüpi jaama Saljut 2 (aprill 1973) jaam dehermetiseerus ning lendudest sellele loobuti.
Juulis ja augustis 1974 oli ta kosmoselaevade Sojuz 14 ja Sojuz 15 toetusmeeskonnas.
Aastal 1975 läbis ta ettevalmistuse lennuks laeval Sojuz 21 jaama Saljut 5. Ta oli reservmeeskonnas.
14.–16. oktoobril 1976 sooritas ta koos Valeri Roždestvenskiga kosmoselennu kosmoselaeva Sojuz 23 komandörina. Lennu kava nägi ette töö Almaz-tüüpi orbitaaljaama Saljut 5 pardal, kuid lähenemissüsteemi Igla rikke tõttu põkkumine orbitaaljaamaga ei õnnestunud. Kosmonaudid "veendusid" Tengizi järves. Päästemeeskonnal õnnestus maandumisaparaati silmata alles 12 tunni pärast. Varahommikul tõmmati maandumisaparaat järvest välja. Zudov veetis kosmoses 2 ööpäeva, 6 minutit ja 35 sekundit.
Pärast lendu jätkas Zudov tööd Juri Gagarini nimeline kosmonautide ettevalmistuskeskuses kosmonautide rühma komandörina. Aastatel 1977–1979 valmistus ta koos Boriss Andrejeviga kolmandaks lennuks orbitaaljaama Saljut 6 pardale. Aastatel 1979–1980 valmistusid nad dublantidena neljandaks lennuks selle jaama pardale kosmoselaevaga Sojuz 35 (märts 1980). Aastatel 1980–1981 valmistusid nad viiendaks lennuks samasse jaama. Veebruaris 1981 otsustati siiski, et lendab rühm, mille üks liige on juba sellel jaamal viibinud. See oli seotud vajadusega teha jaamas konserveerimistöid seoses ettenähtud ekspluatatsiooniaja lõppemisega. Seetõttu saadeti kosmosesse esialgsed dublandid Vladimir Kovaljonok ja Viktor Savinõhh. Kosmoselaev Sojuz T-4 startis 12. märtsis 1981, kusjuures Zudov ja Andrejev olid dublandid.
Plaanis oli saata Zudov lennule, kus pidi korratama kosmoselaevade Sojuz 4 ja Sojuz 5 manöövrit. See lend jäi aga ära.
Aastal 1979 lõpetas ta kaugõppes J. A. Gagarini nimelise Lennuväeakadeemia ning seejärel NLKP KK juures asuva Ühiskonnateaduste Akadeemia.
14. mail 1987 arvati ta kosmonautide rühmast välja. Kuni 1991. aastani oli ta kosmonautide ettevalmistuskeskuse poliitilise osakonna ülema asetäitja. 18. detsembril 1991 vabastati ta seoses poliitiline osakonna likvideerimisega.
9. juunil 1992 lahkus ta väljateenitud aastate tõttu sõjaväeteenistusest.
Üheksa aastat juhtis ta Kesktelevisioonis populaarteaduslikku saadet.
Ta töötas kommertsiaalse uurimistöö alal ning seejärel kuni pensionile minekuni tollivalitsuses.
1997. aastal kandideeris ta Moskva valimisringkonnast Riigiduumasse.
Ta on abielus ja tal on kaks last.
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- NSV Liidu kosmoselendur
- Nõukogude Liidu kangelane, Kuldtähe medal (NSVL Ülemnõukogu seadlus 5. novembrist 1976)
- Lenini orden
- V. M. Komarovi nimeline diplom
- Bori (Nižni Novgorodi oblast), Gagarini (Smolenski oblast), Kaluga, Arkalõki ja Žezkazgani aukodanik