Vivianiit

Allikas: Vikipeedia
Vivianiit
Vivianite-121349.jpg
Omadused
Keemiline valem Fe3(PO4)2·8(H2O)
Mineraaliklass fosfaadid
Värvus hallikassinine, roheline, tumesinine
Läige klaasiläige
Kristallooptilised omadused

Vivianiit on mineraal keemilise valemiga Fe3(PO4)2×8H2O.

Vivianiit sisaldab raud(II)fosfaati ja seda nimetatakse mineraalseks raudfosfaadiks.

Vivianiiti leidub paljudes kivimites, peamiselt tumesiniste või tumesinakasroheliste prismakujuliste või lamedate kristallidena. See moodustub rauamaagilademete moondel maapinna lähedal või fosfaatide moondel pegmatiidis. Neid leidub ka turbasoodes. Vivianiidikristalle leidub sageli karpide ja tigude fossiilsetes kodades. Sarnastes paikades leidub götiiti, kipsi ja limoniiti. Fosforisisalduse tõttu peetakse teda rauamaagis kahjulikuks lisandiks.

Vivianiidi kõvadus on Mohsi skaala järgi 2, tihedus 2,6–2,7. Ta võib olla nii läbipaistev kui läbipaistmatu. Läige on klaasjas. Süngoonia on monokliinne. Murdejoon on helesinine või valge. Ta lahustub soolhappes ja lämmastikhappes. Hapniku toimel vivianiit tumeneb.

Vivianiiti kasutatakse dekoratiivse materjalina, samuti indigo tootmise loodusliku lähteainena.

Vivianiidi nimi on tulnud mineraloogi John Henry Viviani järgi, kes selle 1817 Cornwellis avastas.

Kõige rohkem leidub vivianiiti Venemaal, Ukrainas ja Inglismaal.