Vitslav I
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2020) |
 | Artiklis puuduvad viited. (November 2020) |
Vitslav I (taani k.: Vitslav den 1. af Rügen) (umbes 1180 – 7. juuni 1250), ka Vislav, Vizlav, Wislaw, Wizlaw ja Witslaw, oli lääneslaavi päritolu Taani kuninga vasall ja Rügeni (Rugia) vürst aastatel 1221–1249.
Elu[muuda | muuda lähteteksti]
Esimene säilinud ülestähendus Vitslav I-st pärineb 1193. aastast. Tema vanemad olid Rügeni vürst Jaromar I ja Taani kuninga Knud V ning Rootsi printsessi Sophie Sverkersdotteri tütar printsess Hildegard.[1]
Vitslav I võttis 1219. aastal osa oma feodaalisanda, Taani kuninga Valdemar II vallutusretkest Eestisse, olles väesalga juht Lindanise lahingus.
Pärast oma venna Barnuta tagasiastumist oli Vitslav I 1221. aastast Rügeni ainus vürst. Samal aastal on ürikutes esimest korda mainitud ka saksa asunikke Rügeni maismaa osas. Järgnenud aastatel osales ta taas sõdades Valdemar II poolel, näiteks 1225. aastal Möllni lahingus ja 1227. aastal Bornhövedi lahingus. Vaatamata taanlaste kaotusele hoidis ta Taaniga kindlalt feodaalsuhet. 1231. aastal asutas ta Neuenkampi (nüüd Franzburg) tsistertslaste ordu kloostri. 1234. aastal andis ta Stralsundile linnaõigused ning eesõigused, näiteks kalapüügiõigused ja tollimaksuvabastuse. Tema valitsemise ajal saavutas Rügeni vürstkond oma suurima ulatuse.
Järglased[muuda | muuda lähteteksti]
Oma naise Margaretega (enne 1200 - 5. märts 1232) sai ta kuus poega, kelle nimed on teada:
- Jaroslav (* pärast 1215 – † 1242/1243)
- Petrus (* pärast 1215 – † 1237)
- Vitslav (* u. 1220 – † 1243/44)
- Burislav (* enne 1231 – † 1237)
- Nikolaus (* enne 1231 – † 1237)
- Jaromar II (* 1218 – † 1260)