Visingsö

Allikas: Vikipeedia
Lake Vättern.png

Visingsö on saar Rootsis Vätterni järves.

Visingsö on Vätterni suurim saar. Ta on 14 km pikk ja 3 km lai. Saare pindala on 25 km².[1] Saar asub järve lõunaosas, 30 km Jönköpingist põhja pool ja 6 km Grännast lääne pool. Mõlemal asulal on saarega laevaühendus. Visingsö kuulub administratiivselt Jönköpingi valda.

Visingsö on populaarne turismisihtkoht, kus on palju vaatamisväärsusi, näiteks Näsi linnus ja teisi varemeid. Tänu oma kesksele asendile ja kaitstud asukohale on Visngsö etendanud Rootsi ajaloos tähtsat osa.

Visingö tekkimisest räägib rahvapärimus, et hiiglane Vist olevat vette visanud suure künka, et tema naine saaks järve läbides vahepeal jalga puhata. Vistal endal tarvitses teha vaid sammuke, et järv ületada. Praegu seisab Visingsöl hiiglase Vista kuju.

12. ja 13. sajandil oli Visingsö toona veel nõrga Rootsi kuningavõimu keskus. Näsi linnus rajati saare lõunapoolsele küljele. Visingsöl on surnud neli Rootsi kuningat: Karl Sverkersson, Erik Knutsson, Johan Sverkersson ja Magnus Aidalukk.

17. sajandil rajati Visingsö idakaldale Visingborgi loss, kus elas mõjukas Brahe pere. Tänapäeval on nii Näsi kui Visingborgi loss varemeis.

17. sajandil istutas Rootsi merevägi saarele tammed, et saada tulevaseks laevaehituseks strateegiliselt tähtsat puitu. Tänapäeval on tammeistandus koristamiseks küps, aga enam pole puitu laevaehituseks vaja. Selle tulemusena on Visingsö osalt põllumaa ja osalt kaetud tammikuga.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]