Virve Roost
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Virve Roost (17. august 1933 Tallinn – 20. november 2019) oli eesti bioloog ja iluaiandusteadlane.[1] Pärast kaht ülikoolijärgset aastat õpetajana töötas ta kogu elu Tallinna Botaanikaaias.
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Ta lõpetas 1947. aastal Reegoldi 7-klassilise kooli, 1951. aastal Viljandi 1. Keskkooli ja 1956. aastal Tartu Riikliku Ülikooli bioloogiaosakonna cum laude. Sai 1979. aastal Tartu Riikliku Ülikoolis bioloogiakandidaadi kraadi väitekirjaga "Биологические основы культуры орхидей рода Cymbidium SW".[1]
Töökäik[muuda | muuda lähteteksti]
Pärast ülikooli lõpetamist töötas aastatel 1956–1958 Vasalemma Keskkoolis bioloogia- ja keemiaõpetajana.
Aastatel 1958–1961 töötas ta Eesti NSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi dekoratiivaianduse sektoris, oli seal laborant, aednik ja vanemaednik.
Sektori põhjal asutati 1961. aastal Tallinna botaanikaaed. Oli aastatel 1961–1993 seal vanemaednik, nooremteadur, vanemteadur ning 1982–1993 troopilise ja subtroopilise floora sektori juhataja.[1]
Läks pensionile ja taandus vastutavalt positsioonilt 1993. aastal. Pärast seda töötas mõne aasta kasvuhoonetes aednikuna, seejärel korrastas botaanikaaia mustvalgete fotode rikkaliku kogu (identifitseeris isikuid) ja skaneeris arvutisse botaanikaaia slaidikogu.
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Peamised urimisvaldkonnad olid troopiliste orhideede kasvatamine katmikalal ja toalillekasvatus. Oma elutööks pidas ta kasvuhoonetaimede kollektsiooni komplekteerimist (ca 2000 taksonit) ja esimese ekspositsiooni kujundamist. Teaduslik töö oli seotud eelkõige orhideedega. Esines mitmel ülemaailmsel ja Euroopa orhideekonverentsil, korraldas 1980. aastal Tallinnas esimese orhideekonverentsi NSV Liidus.[1]
Ta oli aktiivne oma eriala propageerija, esines palju kordi raadios ja televisioonis ning avaldas populaarteaduslikke raamatuid. Võõrkeeltest valdas vene, soome, saksa ja inglise keelt.
Originaalteosed[muuda | muuda lähteteksti]
Avaldas artikleid Euroopa ja Ameerika orhideeajakirjades. Kirjutas üle 100 aimeartikli.
- Toalilled. Valgus. 1973; 2. tr 1980; 3. tr. Varrak. 1992
- "Orchides in the U.S.S.R. – conservation, research and cultivation". // Am. Orchid Society Bulletin 55 (1986) 6
- Toalill. Maalehe Raamat. 1995 (kaasautor)
- Legende ja pärimusi lilledest. Maalehe Raamat. 1997; 2. tr 2001
- 33 moodsat toataime. Valgus. 2000
- Orhideed, taimeriigi juveelid. Maalehe Raamat. 2003; 2. tr 2011
- Toalilled: 101 rohelist sõpra. Maalehe Raamat. 2006
- Toalilled. Tammerraamat. 2014
Tõlkeraamatud[muuda | muuda lähteteksti]
- Wilfried Weustenfeld. Puud ja põõsad: müüdid, kultus, ravijõud. Maalehe Raamat. 1998
- Amanda Beales. Kõik roosidest. Maalehe Raamat. 2000
- Clay Perry. Imelised õied. Maalehe Raamat. 2001
- Liz Dobbs ja Sarah Wood. Teie aed uueks. Maalehe Raamat. 2001
- Andy Sturgeon. Potis. Toataimede stiilipiibel. Maalehe Raamat. 2002
- Stephanie Donaldson. Moodne aed. Konteineriaeniku käsiraamat. Maalehe Raamat. 2002. Koos Jaan Mettikuga
- Andrea Rausch. Püsililleleksikon. Maalehe Raamat. 2004
- Andrea Rausch, Brigitte Lotz. Maitsetaimede leksikon. Maalehe Raamat. 2004
- Karin Greiner, Angelika Weber. Toataimed. Varrak. 2011. Koos Anne Saavastega
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti aianduse biograafiline leksikon. Tallinn 1998. Lk 118
- EE 14. Tallinn 2000. Lk 433
- Eevi Siibak. "Orhideekuninganna omas võluaias". KesKus, märts 2023. Lk 41–43
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013, lk. 1218
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.