Virve Raag

Allikas: Vikipeedia

Virve Raag (aastani 1977 Virve Joalaid, sündinud 6. augustil 1954 Tallinnas) on Eesti fennougrist.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Virve Raag on teenistujate tütar, Marje Joalaiu õde ja Raimo Raagi abikaasa.[1]

Lõpetas Tallinna 22. Keskkooli 1972, õppis 1974–78 TÜ-s, 1979–84 Uppsala Ülikoolis (fennougristika, rootsi filoloogia); filosoofiadoktor (1998, Uppsala Ülikool) doktoriväitekiri "The Effects of Planned Change on Estonian Morphology". Olnud aastast 1979 Uppsala Ülikooli eesti keele õppejõud: 1979–86 tunniandja, 1987–99 eesti keele adjunkt, 1999–2005 lektor, aastast 2005 dotsent, ühtlasi 1987–93 soome-ugri keelte õppetooli juhataja, 2005- nüüdiskeelte õppetooli juhataja. Aastast 1995 riikliku Kammerkolleegiumi (Kammarkollegium) eesti-rootsi tõlkide atesteerimisel assistent, 1993-97 Stockholmi Ülikoolis eesti-rootsi tõlkide koolituse õppejõud.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: eesti ja vadja keel, eriti eesti keele standardiseerimine ja ideologiseerimine; Rootsi eestlaste eesti keel. Olnud suure rootsi-eesti sõnaraamatu (2004) üldtoimetaja. 20 teadustrükist.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Över stormande hav. Üle tormise mere. Estländskt liv och leverne i Kumla 1944–1991. Eesti elu-olu Rootsi väikelinnas Kumlas 1944–1991 (kaasautor R. Raag). Kumla, 1992
  • The Effects of Planned Change on Estonian Morphology. // Acta Univ. Upsaliensis. Studia Uralica et Altaica Upsaliensia 29. Uppsala 1998
  • Kas julgesime olla maailmas esimesed? // KK (1999) 42, 609–621
  • How to plan morphology: the case of 20th century Estonian. // Grammaticalisation aréale et sémantique cognitive: les languages fenniques et sames. Areal Grammaticalization and Cognitive Semantics: the Finnic and Sami Languages. // Actes du Colloque Int. du C.N.R.S. tenu les 9 et 10 avril 1999 en Sorbonne. Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn, 2000
  • Georg Stiernhielmi eesti, soome, saami ja ungari keele harrastusest. // Congressus nonus internationalis fenno-ugristarum 7.–13.8.2000 Tartu, Pars VI. Disserationes sectionum: Linguistica III. Tartu, 2001
  • Eesti kirjakeele teadlik arendamine üldkeelekorraldusteooria valguses. // Emakeele Seltsi aastaraamat 46
  • Soviet Occupation and the Estonian standard language. // The Baltic Countries under Occupation. Soviet and Nazi Rule 1939–1991. Acta Univ. Stockholmiensis, Studia Baltica Stockholmiensia 23, Stockholm
  • Rootsi-eesti sõnaraamat. Svensk-estnisk ordbok. Tallinn, 2004.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.